Veerand Eesti noortest planeerivad ja hoiavad oma kulutustel pidevalt silma peal, samal ajal kui 51% 18-29-aastastest plaanivad ette üksnes suuremaid kulutusi. Vaid 2% noortest ei plaaneri oma igakuiseid kulutusi ja tunnevad tihtipeale rahanappust, selgub SEB korraldatud uuringust. Umbes kolmandik noortest (32%) jälgib oma eelarvet iganädalaselt, 39% igakuiselt ja kümnendik kord

Vabariigi President Alar Karis kuulutas välja töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning ravikindlustuse seaduse muudatused, millega haiguspäevade varasem hüvitamine alates 2. haiguspäevast pikeneb poole aasta võrra kuni 2023. aasta 30. juunini. Tööandjate ja töövõtjate jaoks jätkub seni kehtinud haiguspäevade hüvitamise kord sujuvalt ja vajadust arvestussüsteemide ümberkorraldamiseks ei teki. Haiguspäevade varasem hüvitamine

Naise ja tütre emana tunnen rõõmu ja uhkust, et oleme aastakümnetega jõudnud nii kaugele, et ka meil naistena on (üsna) võrdsed võimalused töö ja karjääri tegemiseks ning nagu endine president Arnold Rüütel ütles: „Inimene tahab tööl käia, ja naine tahab tööl käia“. Nii on. Siis aga satun jälle mingeid juhtumeid

Tavaoludes kujuneb alampalga määr tööandjate ja töötajate huve esindavate ametiühingute läbirääkimiste tulemusena. Praegu ei ole tavaolukord, sest hinnatõusus seisavad meie inimesed silmitsi reaalse toimetulekukriisiga, kirjutab Lauri Läänemets. Maksudebatt ei saa olla eesmärk iseenesest, küsimus on ikkagi selles, mida ja milleks me maksustame? Toimetulekukriisis peaks maksupoliitika tagama eeskätt keskmise ja sellest

Eesti rahvastik vananeb – nagu mujalgi Euroopas. Võrreldes aga Euroopa heaoluriikidega, on meie eakate inimeste tervis nigelam, kroonilisi ja pikaajalisi hädasid on rohkem. Mis tähendab suhteliselt suuremat vajadust geriaatriaosakondade, nii koduõenduse kui õendus-hooldushaiglate ning ka hooldekodukohtade järele. Kuigi meie inimeste eluiga kasvab, jääb tervena elatud aastaid aina vähemaks. See tähendab,

Armsad sõbrad! Täielikult möödub uue aasta vastuvõtu maagia ja elu hakkab taas liikuma mööda oma rada. Reaalsus on selline nagu on, võta vastu. Praegu naised on rohkem keskendunud enda asjadel, puudub soov tegeleda mingite sootsiumi asjadega, neid praegu võib huvitada ainult see , mis puudutab lähedasi inimesi. Koos sellega ka

Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon peab täna avaliku istungi, kus arutab kohalike omavalitsuste finantsautonoomia suurendamist, sealhulgas omavalitsustele riigieelarve toetusfondist eraldatava raha kasutuspiirangutest loobumist. Erikomisjoni esimehe Tõnis Möldri sõnul peeti 2017. aastal toimunud haldusreformi järel oluliseks anda linnadele ja valdadele rohkem õigusi ja vastutust ning suurendada nende finantsautonoomiat, kaotades muu hulgas riigilt

    Kaks Tartu Ülikooli juhitavat rahvusvahelist teaduskonsortsiumi said Euroopa Komisjonilt kokku 30 miljonit eurot, et arendada järgmise kuue aasta jooksul Eestis kahte teaduskeskust, millest üks tegeleb sünteetilise bioloogia digitaliseerimise ja teine personaalmeditsiiniga. Keskustesse investeerib 30 miljonit ka Eesti riik. Tippteaduse kõrval annavad keskused hoo sisse nii digitaliseeritud biotööstuse arengule kui ka

Eestisse jõuab üha vähem Ukraina sõjapõgenikke – kui veel oktoobris oli saabujaid umbes 8000, siis detsembris alla 3500. Teisalt on palju neid põgenikke, kelle aastane elamisluba hakkab lõppema ja keda ootab ees ajutise kaitse uuendamine. Viimastel kuudel on Ukraina sõjapõgenike Eestisse saabumine oluliselt aeglustunud. “Kui oktoobris saabus veel 8000 Ukraina