Teisipäeval 8.08.22 sõlmis Tallinna linn AS Merko Ehitus Eesti ja KMG Inseneriehituse AS-ga projekteerimis- ja ehituslepingu Tallinna Vanasadamat ja Rail Balticu Ülemiste reisiterminali ühendava trammiliini rajamiseks. Lepingu maksumuseks on 36,5 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks ja ehitustööde tähtaeg on 2025. aasta veebruaris. Lepingu raames valmib ligikaudu 2,5 kilomeetrisel lõigul uus

Transpordiamet soovitab võtta Eestis kasutusele sõidukite keskimise kiiruse automaatkontrolli, mis tähendaks, et tulevikus arvutaksid autode tegeliku sõidutempo välja teelõigu algusesse ja lõppu paigaldatud kaks kaamerat. Keskmise kiiruse automaatkontroll on kasutusel mitmel pool maailmas. Näiteks Leedus on süsteem kasutusel juba mitu aastat ja Lätis paigaldatakse see tänavu 16 teelõigule. Üksikutest kiiruskaameratest

Õiguskantsler Ülle Madise leidis, et perehüvitiste seadus ei ole põhiseadusega vastuolus, sest seaduse alusel lasterikastele peredele suuremat toetust makstes saab võimalike toimetulekuprobleemide tekkimist ennetada. Õiguskantsleri poole pöördus inimene, kelle arvates on perehüvitise seaduse alusel kahe lapsega perele ja kolme ning enama lapsega perele makstavate toetuste vahe liiga suur. See toob

Haridus- ja teadusministrina peagi tööd alustav Tõnis Lukas (Isamaa) ütles “Vikerhommikus”, et õpetajatele või nii läbipõdemise vältimiseks kui ka enese arendamiseks pakkuda vaba aastat või semestrit. Uute õpetajate leidmiseks tuleb inimesi Lukase sõnul rohkem motiveerida. Lukas tõdes, et pideva ülekoormusega töötades on õpetajatel vaja puhkust ja täiendavat motivatsiooni. “Ja nad

Austatud Riigikogu liikmed! Seisan siin teie ees kõnepuldis juba kolmandat korda Eesti Vabariigi peaministri kandidaadina. Võiks peaaegu öelda, et see hakkab saama traditsiooniks. Poolteist aastat tagasi andsite mulle mandaadi moodustada valitsus koos Keskerakonnaga. Tänaseks on toona loodud koalitsioon oma tegevuse lõpetanud ja ma pöördungi teie poole nägemusega sellest, kuidas Eesti

  Riigikogu andis tänasel teisel erakorralisel istungil peaministrikandidaat Kaja Kallasele volitused valitsuse moodustamiseks. Kallast toetas 52 saadikut, vastu oli 26 saadikut. Kallas tõi alustas oma kõnet rõhutades, et ehkki koalitsioon Keskerakonnaga on lõppenud, ei taha ta koostööd nendega viimase pooleteise aasta jooksul halvasti meenutada. „Meie koostöö oli suures osas ja

  1. Tõstame tulumaksuvaba miinimumi 654 euroni kuus. 2. Pikendame elektri- ja kütuseaktsiiside ning eriotstarbelise diisli kehtivat aktsiisimäära 1. aprillini 2024. 3. Võtame 1. novembriks vastu seaduse, millega tõstetakse alates 1. jaanuarist 2023 Eesti lastega perede toimetulemise kindlustamiseks ning perede väärtustamiseks olulisi toetusi järgmiselt: a) esimese ja teise lapse toetus

Uus kolmikliit plaanib allkirjastamist ootava koalitsioonileppe alusel tõsta hüppeliselt peretoetusi. Isamaa survel on toetus mõeldud kõigile vähemalt kolme lapsega peredele kuni 24 eluaastani, Reformierakond tahaks toetust siiski täpsemaks sihitada. Uue koalitsioonilepingu põhjal peaks järgmisest aastast kasvama paljulapseliste perede toetus kahekordseks. Kolme kuni kuut last kasvatav pere hakkab kuus saama senise

«Saavutasime kokkuleppe ka lastetoetuste ja perehüvitiste osas, mis on väga ligilähedane meie poolt riigikogus algatatud seadusemuudatusega. 2023. aastast tõusevad lastetoetused 80 euroni, kolme ja enama lapsega perehüvitis 600 euroni ning seitsme ja enama lapsega peredele 800 euroni,» märkis Seeder erakonnakaaslastele. Veel astuti Seederi sõnul kaks täiendavat sammu. «Perehüvitist hakatakse maksma

Reformierakond, Isamaa ja sotsiaaldemokraadid jõudsid peale pea kuu kestnud läbirääkimisi uue koalitsiooni moodustamises kokkuleppele. Sotsiaaldemokraatide esimees Lauri Läänemets kinnitas reede õhtul ERR-ile, et koalitsioonilepe on sündinud. Koalitsioonikõnelused algasid 13. juunil ning venisid pea kuu pikkuseks, sest kolm erakond ei leidnud kokkulepet pere- ja lastetoetuste, energiahindade hüvitamise, elektrituru reformi ja eestikeelse