Sotsiaalministeeriumis valminud perehüvitiste eelnõust jäi välja Isamaa soovil koalitsioonileppesse kirja pandud punkt, et edaspidi makstakse suurpere toetust kuni vanema lapse 24-aastaseks saamiseni ja seejärel hakkab toetussumma vähenema. Et uuest aastast peavad lastetoetused tõusma ning edaspidi hakatakse neid vastavalt elukalliduse tõusule indekseerima, on ühel meelel kogu valitsus. Oodatud tüliõunaks aga sai

Riigikogu lõpetas elektrituruga seotud eelnõude esimese lugemise   Riigikogu erakorralisel istungjärgul läbisid kaks elektrituruga seotud eelnõu esimese lugemise.   Valitsuse algatatud elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu (655 SE) võimaldab seaduseks saades piiritleda elektri tootmishinda ning müüa elektrit kodutarbijatele universaalteenusena. Eelnõuga pannakse riigiettevõttele Eesti Energia kohustus müüa alates käesoleva aasta

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile perehüvitiste seaduse eelnõu, millega suurendatakse 1. jaanuarist 2023 esimese ja teise lapse, üksikvanema lapse ja lasterikka pere toetusi ning indekseeritakse lasterikka pere toetus alates 1. maist 2024. Peretoetuste suurendamine parandab perede majanduslikku toimetulekut ja tõstab kindlustunnet perelisa planeerimisel.   Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul aitavad riiklikud perehüvitised katta laste hooldamise,

  aasta majanduskasv oodatust kiirem. Vaatamata pessimistlikele ootustele, osutus 2022. aasta esimene pool Eesti majanduse jaoks ootamatult edukaks. Ehkki inflatsioon ületas maikuus juba 20%, ei heidutanud see koheselt majapidamisi ning tarbimine kasvas kiiresti nii hinnas kui koguses. Endiselt oli inimeste huvi suur uute eluasemete soetamise vastu, mistõttu oli kõrge tehinguaktiivsus

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus viib valitsusse eelnõu, millega teeb ettepaneku pikendada aasta võrra täna kehtivaid aktsiisimäärasid ning lükata 2023. aastaks kavandatud aktsiisitõus edasi. Ettepanek puudutab diislikütust, kütteõlisid, maagaasi nii kütteainena kui ka mootorikütusena, vedelgaasi kütteainena ja elektrienergiat. Samuti pikeneb ettepaneku järgi aasta võrra põllumajandussektori jaoks kasutatava eriotstarbelise diislikütuse maksustamine Euroopa Liidu

  Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kaks eelnõu.   Valitsuse 25. augustil algatatud elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu (655 SE).   Eelnõu kohaselt pannakse seoses elektrituru reformiga riigiettevõttele Eesti Energia kohustus müüa alates käesoleva aasta oktoobrist kuni 30. aprillini 2026 elektrit Eesti kodutarbijatele ja kõigile elektri edasimüüjatele ka universaalteenusena.

Rahandusministeeriumi tutvustas teisipäeval 2023. aasta riigieelarve koostamise aluseks olevat majandusprognoosi, mille järgi kasvab Eesti majandus sel aastal kokku 1 protsendi võrra. Tuleval aastal peaks majandus kasvama aga 0,5 protsendi võrra, vahendab BNS. Viimatises, aprillis avaldatud suvises majandusprognoosis hindas rahandusministeerium veel Eesti tänavuseks majanduslanguseks 1 protsendi. 2024. aasta majanduse reaalkasvuks prognoosib

Rahandusministeeriumi finants- ja maksupoliitika asekantsler Evelyn Liivamägi ütles esmaspäeval riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil, et tulumaksuvabamiinimumi tõus 500 eurolt 654 euroni tähendab tuleval aastal riigieelarvele 82 miljonit eurot vähem laekumisi, 2024. aastal on negatiivne mõju prognoosi järgi 80 miljonit eurot. Liivamägi lisas aga, et lõplik summa sõltub palgadünaamikast. “Mida kiirem on

Enne kui mootoribensiini ja diislikütuse hinnad alla tulevad, peavad nad veel korra üles minema, sest praeguste kõrgete hindadega kütuste tarbimise märgatavat kukkumist ei toimunud, ütles Terminal Oil Grupi juhatuse liige Raido Raudsepp. Valdavalt Lõuna-Eestis tegutsev ja kütuste hinnalangust vedava ettevõtte juht Raudsepp rääkis “Vikerhommikus”, et kütuste hinna tipp oli enne