Riigikogu liige Sven Sester uuris tänases infotunnis tervise- ja tööminister Tanel Kiigelt COVID-19 vastase massvaktsineerimiste korralduse kohta möödunud nädalavahetusel ja andis ülevaate lähiajal Eestisse saabuvatest vaktsiinidest.     Sester ütles küsimust esitades, et tegemist oli hullumeelse kommunikatsiooni ja organisatoorse katastroofiga. Ta rääkis vaktsineerimistempost ja tõi näiteks välja, et Tartu

Terviseamet teatab, et eelmisel nädalal sekveneeritud koroonaproovidest leiti kaheksa LAV-i tüvega juhtu.   Neist kolm toodi sisse Soomest, ülejäänud olid kohaliku päritoluga. Soomest toodud proovid avastati Ida-Virumaal, Tartumaal ja Jõgevamaal.   Terviseamet tegi siit järelduse: „Võttes arvesse, et nendes maakondades on tunduvalt vähenenud testide arv ja kasvanud positiivsete proovide osakaal

«Kahjuks olime sunnitud Mairega töölepingu lõpetama, sest tema tegu oli väga ränk. Ajalehena ootame avaliku elu tegelastelt eetilist käitumist ning teeme neile etteheiteid, kui nad käituvad vääritult või seadust rikuvad,» selgitas Riikoja lehele ja lisas, et sama oodatakse ka oma ajakirjanikelt.   Teisipäeval 2,5-promillise joobega autoroolist tabatud endine riigikogu liige ja teleajakirjanik

  Harald on 6-aastane raske puudega poiss, kelle kuulamisoskus on häiritud. Seepärast on tal raske koondada oma tähelepanu kõnelejale, kui ümberringi käib sigin-sagin, raske mõista kõnet ja end väljendada. Haraldil on diagnoositud ka kõnehäired. Lasteaias vajab poiss regulaarset logopeedilist abi ning lisaks eripedagoogi ja tegevusterapeudi abi rehabilitatsiooniasutuses.     Kõigest

«Oli oodata, et pärast pühadeaegseid madalaid arve hakkavad need uuesti tõusma,» ütles teadusnõukoja liige, Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professor Krista Fischer. Tema sõnul püsib siiski veel lootus, et sel nädalal ei tõuse ööpäevane nakatunute arv üle tuhande. Ometi on positiivsete testivastuste osakaal endiselt kõrge ning see tekitab Fischeri sõnul muret.

Valitsust koroonakriisis nõustav teadusnõukoda soovitab piirangutest väljumist planeerides lähtuda kahest näitajast: kogu rahvastiku nakatumisnäidust ja suremusnäitajast seitsme päeva lõikes, ütles ERR-ile nõukoja juht, Tartu Ülikooli mikrobioloogia professor Irja Lutsar.     Lutsari sõnul on otsustajate ees erinevatest indikaatoritest koosnev n-ö valgusfoor ning praegu oleme seal nii nakatumis- kui suremusnäitajaga punases.

Tartu Ülikoolis kaitstud magistritöös selgus, et suitsetamisega seostatav tervisekaotus oli 2018. aastal Eestis kokku 23 634 eluaastat ehk 38,9 eluaastat 1000 elaniku kohta. Mehed kaotasid suitsetamise tõttu eluaastaid üle nelja korra rohkem kui naised ning enim eluaastaid kaotati väljaspool Tallinna ja Tartut. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul põhjustab tubaka tarvitamine igal aastal

Vangidel on iga päev võimalus liikuda tund aega värskes õhus, kuid Eesti õpilased liiguvad nädalas värskes õhus keskmiselt neli tundi. Seega saab öelda, et meie lapsed liiguvad päevas värskes õhus vähem kui vangid vanglas. Vangidega sama palju liigub värskes õhus vaid kümnendik lastest.     Miks on liikumine vajalik?  

Transpordiamet alustab homme, 6. aprillil 2021 lubatud suurimate piirkiiruste tõstmist eraldatud sõidusuundadega riigiteedel.   Tänavu tõstetakse lubatud suurimat piirkiirust neljarajalistel ja 2+1 eraldatud sõidusuundadega maanteedel, kaherajalistel teedel jääb lubatud suurimaks sõidukiiruseks 90 km/h.   120 km/h on lubatud sõita Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa maantee 24-kilomeetrisel Kose–Võõbu lõigul valgel ajal ja heades teeoludes.  

Tartu ülikooli matemaatilise statistika professor, teadusnõukoja liige Krista Fischer kinnitas, et nakatumiskordaja on langenud alla 0,85 ja arutama võiks hakata koolide avamise üle.     “Ta on kusagil vahemikus 0,82-0,85 peal, ehk üsna seal, kus me lootsime, et ta langeb. Ta võiks veel päris 0,8 peale minna. Siiski on langustrend,”