11. märtsist saavad Ukraina sõjapõgenikud rongi ja bussiga tasuta sõita, kasutades nii rongides kui ka linna- ja maakonnaliini bussides kehtivat eriõigustega ühistranspordikaarti. „Venemaa on alustanud põhjendamatut sõda Ukraina vastu ning Eesti toetab Ukrainat ja selle riigi inimesi. Sõjapõgenikud on pidanud jätma selja taha oma senise harjumuspärase elu ja väga paljust

Zaporižžja piirkonna administratsiooni teatel on Vene vägede kontrolli all oleval Melitopoli linnal uus linnapea. Ametisse määrati Galina Daniltšenko, kes varem kuulus linnavolikogusse. Daniltšenko ametisse asumisest teatati läbi telepöördumise, kus vastne meer kutsus inimesi üles mitte okupatsioonivägedele vastupanu osutama. Ta lisas, et tema ülesanne on taastada linna normaalne elu, kuid et

Eestisse saabunud Ukraina õpilased soovitakse igal juhul suunata eestikeelsetesse koolidesse ja lasteaedadesse, teatas haridus- ja teadusministeerium. Kõrghariduses oodatakse neid eelkõige inglisekeelsetele õppekavadele. “Kõigile Ukraina lastele tagatakse Eestis koolikoht. Soovime lastele eestikeelset kooli, paneme seda südamele ka koolidele ja omavalitsustele,” rääkis haridusministeeriumi kantsler Kristi Vinter-Nemvalts reedel pressikonverentsil. Tema sõnul on olud

Tegemist on Vene vägede käsutuses oleva Iisraeli drooniga Forpost. Neid müüdi Venemaale 2015. aastal. Droonil on näha märge tootja kohta ja see on Israel Aerospace Industries (IAI). Forpost on luuredroon, milliseid Venemaal on kümneid. Iisraeli valitsus on saatnud küll Ukrainasse humanitaarabi, aga püüdnud säilitada häid suhteid nii Venemaa kui Ukrainaga.

Anija vallavanem Riivo Noor pöördus siseministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi poole Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisega seotud muredega, tehes riigi senise korralduse maatasa. Noore sõnul on Ukrainast saabunud inimestele edastatud info olnud seni ebaselge ja vastuoluline, ametnikud räägivad erinevat infot, lisaks ei ole infokanalites ühtset selgust ja arusaama. «Kohutavalt piinlik on nende sõjast tulnud

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond hoiatas juba enne sõja puhkemist võimaliku põgenikekriisi eest, kuid valitsusel puudus taaskord läbimõeldud plaan. Nüüd, sõja kolmandal nädalal, ollaksegi Eestis selle probleemiga tõsiselt silmitsi. Väikese riigi vastuvõtuvõimel on piirid ning see paneb surve alla nii sotsiaalteenused kui ka tööturu. Siin enam emotsionaalsed hüüatused ei aita. Kui alguses

Vahendame Teet Kalmuse arvamust/artiklit Tänahommikune ülevaade (11.03). Taas pean üle kordama, et tegemist on FB-i postitusega, mitte meediatekstiga. Privas tegi üks sõber mulle kriitikat, et minu postitused olevat liiga optimistlikud jne. No aga mida see halamine annaks? Loomulikult on Ukraina armee olukord väga keeruline, sest Venemaa armeel jagub nii sõjatehnikat kui isikukoosseisu.

Venemaa president Vladimir Putin osales neljapäeval valitsuse koosolekul, kus väitis, et Moskva peab kinni oma kohustustest ja jätkab energiaallikate tarnimist. Putin kordas ka jälle oma vana juttu, et lääneriikide Moskva-vastased sanktsioonid pole legitiimsed. “Lääne valitsused petavad oma rahvast, Venemaa lahendab oma probleemid rahulikult,” väitis Purin. Rahandusminister Anton Siluanov ütles neljapäeval,

Euroopa Liidu liidrid mõistsid neljapäeval hukka Venemaa põhjustatud kannatused Ukrainale, kuid lükkasid tagasi Kiievi palve Ukraina kiirkorras liidu liikmeks võtta ja jäid Moskvale kehtestatavate sanktsioonide ulatuse küsimuses eriarvamusele. Euroopa riigi- ja valitsusjuhid kogunesid neljapäeval Prantsusmaale Versailles’sse mitteametlikule Ülemkogule, kus kõik kõne all olevad teemad on seotud Ukrainaga, kuid ametlikke otsuseid

Valitsuse neljapäevasel pressikonverentsil märkis peaministri ülesannetes rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus, et neljapäevahommikuse seisuga on Eestisse saabunud 12 488 sõjapõgenikku Ukrainast. Tervise- ja tööminister Tanel Kiik märkis, et Vladimir Putini alustatud sõda toob kannatusi kümnetele miljonitele inimestele. “Peame valmis olema, et see kõik võib kesta aastaid,” nentis ta. “Eestisse on saabunud 12