Elektriliste tõukerataste laenutamisega tegelev Bolt ja Tartu linn sõlmivad lepingu, mille eesmärgiks on parema ja ohutuma liikluskultuuri loomine Tartus.  Tartu linnapea Urmas Klaas ütles, et linnavalitsuse eestvõttel on Bolt, politsei ja linnavalitsuse esindajad mitmel korral kohtunud, et ühiselt tegutseda tõukerataste ohutuma kasutamise nimel. „Mul on hea meel, et astume üheskoos

Valdav osa Tartu elanike olmeprügi konteineritest sisaldab prügi, mida annab tegelikult taaskasutada. Pakendikonteinereid aga iga elumaja juures ei asu, mistõttu tuleb need viia mõnda jalutuskäigu kaugusel paiknevasse pakendikonteinerisse, kuid linn ise avalikel pakendikogumise kohtadel tulevikku ei näe Tallinna Ülikooli keskkonnakorralduse külalislektor Margus Vetsa kontrollis sügisel PrügiBingo projekti raames sadu Tartu

Selgunud on Tartu Ülikooli aastaauhindade saajad ja aasta õppejõud  Vabariigi aastapäeva eel kuulutas Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser välja ülikooli 2022. aasta ühiskonnateo, teadusteo ja keeleteo ning nimetas aasta õppejõud.  „Ülikool tunnustab juba teist aastat tegusid, mis muudavad elusid ja ulatuvad ka Eestist väljapoole. Selle aasta auhinnasaajad paistavad eriliselt silma sellega, et toetavad ühiskonna nõrgemaid liikmeid

Tartu linnajuhid uurivad riigilt, kas Tartu saaks kehtestada Tartu rahvusvahelise lennuliinile avaliku teenindamise kohustuse, mis võimaldaks lennuettevõtjale finantsabi andmist. Selle sammuga soovitakse tagada Tartu lennuühendus mõne välismaise sihtpunktiga. Tartu linnavalitsuse hinnangul on Tartust lendamise võimalus pakkunud varasemalt huvi mitmetele lennuettevõtetele, kuid kuna selle teenuse pakkumise kasumlikkus on olnud piiripealne, siis

Tartu maratoni 63-kilomeetrise põhidistantsi võitis Henri Roos, naistest sai esikoha kahekordne olümpiavõitja Justyna Kowalczyk-Tekieli. Favoriidina rajal olnud Roos lõpetas maratoni ajaga 3:14.53,8, teine oli Andres Juursalu (+1.13,1) ning kolmas Taavi Kaiv (+1.52,8). Neljandaks tuli 52-aastane kahekordne olümpiavõitja Andrus Veerpalu (+2.16,6). Roos lõpetas maratoni parima eestlasena ka mullu, kui ta sai

Tartu maratoni 63-kilomeetrise põhidistantsi võitis Henri Roos, naistest sai esikoha kahekordne olümpiavõitja Justyna Kowalczyk-Tekieli. Favoriidina rajal olnud Roos lõpetas maratoni ajaga 3:14.53,8, teine oli Andres Juursalu (+1.13,1) ning kolmas Taavi Kaiv (+1.52,8). Neljandaks tuli 52-aastane kahekordne olümpiavõitja Andrus Veerpalu (+2.16,6). Roos lõpetas maratoni parima eestlasena ka mullu, kui ta sai

Jõulude eel Tartu ööklubis Maasikas külastajate ja turvameeste puhkenud rüseluse asjas ei algatatud kriminaaluurimist, sest turvameeste haardesse võetud mees võis ise oma pea turvamehe jala vastu veriseks lüüa, leiab Lõuna ringkonnaprokuratuur. 17. detsembri öösel Tartu kesklinna lõbustusasutuses nelja inimese kainestusmajja viimisega lõppenud konfliktis külastajate ja turvameeskonna vahel ei toimunud midagi

TÄIENDUS 28.02 Tartu ülikool eemaldas ametist pikaaegse lektori ja kergejõustikutreeneri Mehis Viru. Eesti kergejõustikuliidu juhatus määras veebruari keskel Mehis Virule kergejõustikus tähtajatu tegutsemiskeelu treeneri eetikakoodeksi nõuete rikkumise eest. EKJL-i distsiplinaarkomisjoni otsusest ilmnes, et mitmed Viru endised õpilased süüdistasid treenerit füüsilises, vaimses ja seksuaalses ahistamises. Tartu ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi juhataja kohusetäitja Priit Kaasik

Maratoninädala teisipäeval saab korraldusmeeskond kinnitada, et 49. Tartu Maraton sõidetakse Otepää-Elva vahelisel trassil. Tartu Maratoni peakorraldaja Indrek Kelgu sõnul toimusid nädalavahetusel maratoni eelüritused suisa suurepäraste rajaoludega. „Nädalavahetusel oli suusarada ikkagi väga hea, küll aga tekitas muret esmaspäevane sula. Kuna Palu-Elva lõigul oli lumekate kõige õhem, siis käisin seda veel eile

Kultuuriminister Piret Hartman tunnistas kultuurimälestisteks Moorimäe ristimetsa, Lääne-Virumaal asuva hiiekivi ja hiie ning Põhjasõja-aegse kalmistu Tartus Supilinnas.   „Kaitse alla võetud mälestised on väärtuslikud ajalooallikad, mis aitavad õppida tundma meie minevikku ja traditsioone. Põhjasõja-aegne kalmistu annab ainulaadse sissevaate konkreetsesse ajaloosündmusse, samas kui ajaloolised looduslikud pühapaigad on olulised piirkondliku identiteedi hoidjad.