Selle aasta esimese poolaastaga on Eestis maha kantud ligikaudu 728 000 COVID-19 vastast vaktsiinidoosi, kaitsesüste on tehtud aga üle 11 000. Kui algse EL-i ühishanke raames pidi Eesti sel aastal Pfizer/BioNTechilt välja ostma 1,3 miljonit vaktsiinidoosi, siis Euroopa Komisjoni juhitud läbirääkimiste tulemusel vähenes arv märgatavalt, ütles ERR-ile sotsiaalministeeriumi kommunikatsiooninõunik Neeme

Terviseamet tuletab kõigile täiskasvanutele meelde, et difteeria ja teetanuse vaktsiini tuleb täiskasvanutel korrata iga kümne aasta tagant. Mõlema haiguse eest kaitsev liitvaktsiin on täiskasvanutele tasuta. Difteeria ja teetanuse vastase vaktsineerimisega alustatakse kolmandal elukuul. Teine ja kolmas vaktsineerimine tehakse kuuenädalaste vahedega, neljas lapse teisel eluaastal. Seejärel revaktsineeritakse lapsi 6-7aastaselt ja 15-16aastaselt,

Eestil on ladudes peaaegu 1,5 miljonit doosi koroonavaktsiine ja Euroopa Liidu ühishangete raames sõlmitud lepingute kohaselt ravimifirmadelt saada veel umbes 1,3 miljonit doosi. Seepärast toetab Eesti Euroopa Komisjoni peetavaid läbirääkimisi vaktsiinitootjatega kokku lepitud tarnete koguse vähendamiseks.  “Meie soov on läbirääkimiste käigus võimalikult palju vähendada veel tarnimata dooside arvu,” ütles tervisekassa

Eelmise aasta maikuust käivitus Eestis vaktsiinikindlustus ning COVID-19 vastase vaktsineerimise tõttu rasket tervisekahju saanud inimestel on võimalus taotleda tervisekassast hüvitist. Erandina on võimalus esitada COVID-19 vaktsiinist põhjustatud tervisekahju hüvitamise taotlus tagasiulatuvalt alates nende vaktsiinide manustamise algusest ehk 2020. aasta 27. detsembrist kuni tänavu 1. maini.  1. märtsi seisuga on esitatud

Terviseamet tuletab kõigile täiskasvanutele meelde, et difteeria ja teetanuse vaktsiini tuleb täiskasvanutel korrata iga kümne aasta tagant. Mõlema haiguse eest kaitsev liitvaktsiin on täiskasvanutele tasuta. Difteeria ja teetanuse vastase vaktsineerimisega alustatakse kolmandal elukuul. Teine ja kolmas vaktsineerimine tehakse kuuenädalaste vahedega, neljas lapse teisel eluaastal. Seejärel revaktsineeritakse lapsi 6-7aastaselt ja 15-16aastaselt,

Euroopas oli Eurostati andmetel eelmise, 2022. aasta detsembris rekordiline liigsuremus. Keskmine suremuse kasv oli 20 protsenti võrreldes koroona-eelsete aastatega. Suremus oli kõrge igal pool, välja arvatud Bulgaarias, Rumeenias ja Ungaris. Märgitakse, et neis riikides oli vaktsineerituse tase madal. Varem heideti madalat vaktsineeritust neile riikidele ette, aga nüüd tundub, et seal

Eesti peab koos Euroopa Komisjoniga praegu läbirääkimisi, et muuta Pfizeriga sõlmitud lepingut, mille järgi peaks Eestisse jõudma veel 1,3 miljonit koroonavaktsiini doosi. Kõigist doosidest loobuda ei soovita, kuid loobuda soovitakse võimalikult paljust, öeldi ERR-ile sotsiaalministeeriumist. Eestisse on Pfizeriga sõlmitud lepingu järgi saabumas veel üle 1,3 miljoni vaktsiinidoosi, sellist kogust koroonavaktsiine

Üle 700 000 koroonavaktsiini säilivustähtaeg saab sel kevadel läbi ning need tuleb tõenäoliselt maha kanda. Samas on Eestisse lepingute järgi saabumas veel üle 1,3 miljoni vaktsiinidoosi. Riigikontrolör Janar Holmi sõnul ei saa kriisiajal tehtud otsuseid hukka mõista, samas peaks vähendama veel saabumata koguseid. Terviseameti käes oli eelmise aasta lõpu seisuga

Üle 700 000 koroonavaktsiini säilivustähtaeg saab sel kevadel läbi ning need tuleb tõenäoliselt maha kanda. Samas on Eestisse lepingute järgi saabumas veel üle 1,3 miljoni vaktsiinidoosi. Riigikontrolör Janar Holmi sõnul ei saa kriisiajal tehtud otsuseid hukka mõista, samas peaks vähendama veel saabumata koguseid. Terviseameti käes oli eelmise aasta lõpu seisuga

Üle 700 000 koroonavaktsiini säilivustähtaeg saab sel kevadel läbi ning need tuleb tõenäoliselt maha kanda. Samas on Eestisse lepingute järgi saabumas veel üle 1,3 miljoni vaktsiinidoosi. Riigikontrolör Janar Holmi sõnul ei saa kriisiajal tehtud otsuseid hukka mõista, samas peaks vähendama veel saabumata koguseid. Terviseameti käes oli eelmise aasta lõpu seisuga