“EL-i Riikide COVID-19 Vaktsiinide Raiskamine: 215 Miljonit Doosi Visatud, Maksumaksjale Kulukas” Politico analüüs paljastab, et alates COVID-19 pandeemia tippajast on EL-i riigid ära visanud vähemalt 215 miljonit vaktsiinidoosi, põhjustades hinnanguliselt 4 miljardi euro suuruse kulu maksumaksjale. Tegelik raisatud dooside arv võib olla suurem. EL-i riigid on alates 2020. aasta lõpust

Detsembri teise nädala jooksul saabub Eestisse täiendav kogus COVID-19 vaktsiini, et tõsta laiemalt levima hakanud koroonaviiruse taustal ennekõike riskirühmade vaktsineerimise hõlmatust. Tervisekassa on kinnitanud lisatarne 11 560 COVID-19 tüve vastu mõeldud Pfizeri doosile, mille eeldatav saabumisaeg on 11.-18. detsembril. Ühtlasi on plaanitud täiendav tarne ligikaudu 25 000 doosiga kuu teises pooles. Lisaks

Texase peaprokurör Ken Paxton kaebas Pfizeri kohtusse, süüdistades neid eksitavates väidetes seoses nende COVID-19 vaktsiini efektiivsusega. Paxtoni sõnul on Pfizeri 95% efektiivsuse väide eksitav, tuginedes ainult kahekuulistele kliinilistele andmetele ja jätab tähelepanuta vaktsiini saajate absoluutse riski vähendamise, mille efektiivsus on vaid 0,85%. Ta süüdistab Pfizerit tarbijate eksitamises ja vaktsiini kaitse

Vaktsiiniplaastrid kujutavad endast uuenduslikku viisi vaktsiinide manustamiseks, pakkudes alternatiivi traditsioonilistele süstimismeetoditele. Need väikesed, kergesti kasutatavad plaastrid võivad tulevikus muuta, kuidas me vaktsineerimist käsitleme, muutes selle protsessi mugavamaks, vähem valulikuks ja kättesaadavamaks laiemale elanikkonnale. Vaktsiiniplaastrite tööpõhimõte Vaktsiiniplaastrid kasutavad mikronõelu või muud nahasisest manustamise tehnoloogiat, mis võimaldab toimeainetel siseneda otse nahka, kus

COVID-19 pandeemia algusest peale on vaktsiinid olnud peamine vahend haiguse leviku peatamiseks ja raske haigestumise ennetamiseks. Nagu kõigi vaktsiinide puhul, võivad ka COVID-19 vaktsiinidel olla kõrvalmõjud. Siiski on oluline märkida, et enamik vaktsiinide kõrvaltoimeid on kerged või mõõdukad ja ajutised. Harvadel juhtudel võivad esineda tõsisemad reaktsioonid, kuid need on võrreldes

Euroopa Ravimiameti (EMA) inimravimite komitee (CHMP) soovitas anda müügiloa Nuvaxovidi kohandatud vaktsiinile, mis sisaldab SARS-CoV-2 viiruse omikrontüve alamvarianti XBB.1.5. Nuvaxovid XBB.1.5 vaktsiini võib kasutada täiskasvanutel ja lastel alates 12. eluaastast. Vastavalt EMA ning Euroopa Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskuse (ECDC) soovitustele vaktsineeritakse nii täiskasvanuid kui ka 12-aastaseid või vanemaid lapsi ühe

USA tervishoiuametnikud väidavad, et koroonavaktsiin võib olla seotud insuldiriski vähese suurenemisega, kui seda manustatakse koos gripivaktsiiniga. USA toidu- ja ravimiameti FDA värske analüüs näitas, et seos oli kõige selgem üle 85-aastastel täiskasvanutel ja see kehtib ainult Pfizeri ja Moderna kahevalentse koroona kordusvaktsiini puhul, vahendab Daily Mail. FDA märkis, et risk võib

Gripivaktsiin on üldiselt ohutu. See on hoolikalt testitud ja läbinud ranged ohutusnõuded. Gripivaktsiinide kõige levinumad kõrvaltoimed on kerged ja lühiajalised, näiteks: Valu, punetus ja turse süstekohas Peavalu Lihasvalu Palavik Need kõrvaltoimed ilmnevad tavaliselt 1-2 päeva jooksul pärast vaktsineerimist ja kaovad tavaliselt iseenesest mõne päeva jooksul. Tõsised kõrvaltoimed gripivaktsiinide puhul on

Gripp on tõsine viirushaigus, millesse haigestub viiruste kõrghooajal kümneid tuhandeid Eesti inimesi. Viimase kümne aasta jooksul on gripp nõudnud 424 inimese elu. Selleks, et inimesi paremini kaitsta, saavad riskirühmad alates oktoobri keskpaigast gripi vastu tasuta vaktsineerida. Tartu Ülikooli teadlaste ja immunoprofülaktika ekspertkomisjoni hinnangul on grippi haigestumisel suurim risk tüsistuste tekkeks

Sügisilmade saabumise ja kooliaasta algusega ei jää enam kaugele ka nakkushaiguste hooaeg. Sedapuhku võib anda raskemate nakkushaiguste levikule hoogu viimase kümne aastaga oluliselt vähenenud vaktsiinidega hõlmatus. Ränkade nakkushaiguste tagajärjed on rahva mälust kadunud Immunoprofülaktika ekspertkomisjoni liige, perearst Marje Oona nentis, et laste vaktsineerimine on Eestis langustrendis. “Perearstina näen ma küll