Eesti valitsus otsustas et automaks lükkub aasta võrra edasi, 2024. aastasse. Selle otsuse taga on mitmed tegurid, sealhulgas kohalike omavalitsuste vastuseis, mure maksu ebavõrdse mõju pärast ja vajadus täiustada maksusüsteemi. Samuti teatas valitsus, et päästjate ja politseinike palk ei tõuse 2023. aastal. Selle otsuse põhjendati riigi eelarvepuudujäägiga. Päästeameti ja Politsei-

Eesti valitsus on arutanud ministrite ja kõrgemate riigiteenistujate palkade külmutamist, kuid ühtset arusaama selle osas ei ole. Rahandusminister Mart Võrklaev on teinud ettepaneku palgad külmutada, et säästa raha. Peaminister Kaja Kallas on nõus, et palkade tõusunurka tuleks muuta laugemaks, kuid ei tohiks neid täielikult külmutada. Siseminister Lauri Läänemets on aga

Eesti keskmine brutokuupalk oli statistikaameti andmeil teises kvartalis 1873 eurot ehk 12,4 protsenti kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal. Mediaanpalk oli teises kvartalis 1524 eurot. Statistikaameti sotsiaalstatistika tiimijuht Eveli Voolens selgitas, et tegevusalade lõikes oli keskmine brutokuupalk teises kvartalis kõrgeim info ja side (3257 eurot), finants- ja kindlustustegevuse (2953 eurot)

Suvi tähendab paljude noorte jaoks praktikat erialasel tööl. SEB korraldatud uuringust selgus, et valdav enamus loodab praktika eest saada vähemalt miinimumpalka, vaid vähestele pole praktikatasu oluline.    Ligi pooled (46%) SEB korraldatud uuringus osalenutest leidsid, et praktika eest saadav tasu – kui töötada täistöökohaga – võiks olla miinimum netopalk ehk

Suvi tähendab paljude noorte jaoks praktikat erialasel tööl. SEB korraldatud uuringust selgus, et valdav enamus loodab praktika eest saada vähemalt miinimumpalka, vaid vähestele pole praktikatasu oluline.    Ligi pooled (46%) SEB korraldatud uuringus osalenutest leidsid, et praktika eest saadav tasu – kui töötada täistöökohaga – võiks olla miinimum netopalk ehk

83% töötajatest on valmis enda töökohta vahetama, mistõttu võib tööturul lähiajal näha kandideerijate kasvu tõusu, selgub juulikuus läbiviidud CV-Online’i tööturu uuringust. Töötajad on reguleerimas tööturgu palgarahulolematusest tingituna, sest paljudel uuringule vastanud töötajatest on plaanis töökohta lähiajal vahetada (83%). Hetkeseisuga aga tööturul tegelik kandideerimiste arv veel tõusnud ei ole. Põhjus võib

Sotsiaalministeeriumi tellitud uuringu kohaselt mõistavad töötajad peresõbraliku tööandjana eelkõige organisatsiooni, kes pöörab tähelepanu töötaja tervisele, pakub toetavat tööõhkkonda ja maksab konkurentsivõimelist palka. Enim heidetakse tööandjatele ette, et palk ei ole konkurentsivõimeline ja ei korraldata üritusi, kuhu oleks kaasatud töötajate pereliikmed. Pere- ja tööelu ühildamise soodustamiseks on Sotsiaalministeerium regulaarselt eest vedanud

„Nagu oleks rongi alla jäänud,“ on mu esimene mõte pärast päeva jagu lavakorjet Marimarta maasikapõllul. Kogenud ukrainlannade sõnul valutab rindkere paar päeva, hiljem harjub ära. Ühtlasi saab selgeks, miks kasvatajad eelistavad Ukraina tööjõudu – nad on tõesti mitu korda nobedamad kui „pühapäevakorjajad“. „Minge p***e, ma enam ei jaksa!“ hüüab üks eestlannadest. On

Kui pedagoogide palga alammäär järgmisel aastal ei tõuse, hakkavad õpetajad Eesti haridustöötajate liidu sõnul streikima. Nädal tagasi pärast kolmepoolseid läbirääkimisi Eesti haridustöötajate liidu, Eesti linnade ja valdade liidu ning haridus- ja teadusministri Kristina Kallase vahel teatas Kallas, et riigil puudub raha sellises mahus õpetajate alampalga tõstmiseks. Minister sõnas, et lisaks alampalga tõusule sooviti ka peaaegu 14 protsendi

Täna allkirjastasid majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo, Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Jaan Hendrik Toomel ja Eesti Tööandjate Keskliidu juht Arto Aas heatahte kokkuleppe, millega lepiti kokku alampalga kasvutempos 2027. aastani, mil see moodustab 50% keskmisest palgast. Alampalga suurus järgmiseks aastaks lepitakse kokku sügisel. Heatahte kokkuleppe kohaselt toimub alampalga tõstmine astmeliselt