Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni soov on, et riigieelarve teisel lugemisel Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Isamaa toetaksid muudatusettepanekut, mille kohaselt tõuseks 1. jaanuarist pension erakorraliselt 50 eurot, ütleb Eesti Keskerakonna esimees Jüri Ratas. “Valitsuses olles leppisime eelmise aasta alguses kokku, et tõstame alates 2023. aasta 1. jaanuarist pensioni erakorraliselt 20 eurot. Tänase

2023. aasta parlamendivalimistel on Tartu- ja Jõgevamaal Eesti Keskerakonna esinumber Riigikogu liige ning endine majandus- ja taristuminister Taavi Aas. “Taavi Aas on teinud oma valdkonnas tõsist tööd. Majandusministriks oleku ajal seisis Taavi Aas selle eest, et Eestis oleks kättesaadav vähemalt 1000 MW juhitavat tootmisvõimsust. Selle võimaluseta maksaksime täna elektri eest

Keskkonnaamet kiitis heaks 10 aastat tagasi kaevandamistegevuse lõpetanud Aidu põlevkivikarjääri viimaste alade korrastamise. Alad, kuhu korrastamise järel midagi uut ei rajata, tuleb Keskkonnaameti otsuse kohaselt hiljemalt 2027. aastal metsastada.  „Aidu karjäär rajamine algas 1965. aastal, karjäär avati 1974. aastal ja see kandis tol ajal Oktoobri karjääri nime. Tänaseks on suur

Riigikogus läbis täna teise lugemise valitsuse algatatud 2023. aasta riigieelarve seaduse eelnõu. Teiseks lugemiseks esitasid Riigikogu liikmed ja fraktsioonid eelnõule 56 muudatusettepanekut, millest üht arvestas rahanduskomisjon osaliselt ning ülejäänud jättis arvestamata. Rahanduskomisjon ise tegi eelnõusse ühe mitmest osast koosneva muudatusettepaneku, mis sisaldab ministeeriumide valitsemisalade siseseid ja vahelisi täpsustusi, ning kaks

Valitsus sai julgeolekuteemalisel kabinetinõupidamisel ülevaate seoses Poolas, Przewodówi külas aset leidnud raketiintsidendiga, milles hukkus kaks inimest. Eile viis Venemaa Ukraina vastu läbi aegade kõige ulatuslikuma raketirünnaku, mis oli suunatud tsiviiltaristu vastu ja jättis esialgu elektrita ligi 10 miljonit Ukraina elanikku. Oht Eesti julgeolekule suurenenud ei ole. „Intsident toimus, kuna Ukrainas

Riigikogu infotunnis vastas siseminister Lauri Läänemets Merry Aarti küsimusele ehitustegevuse kohta Eesti ja Venemaa kontrolljoonel. Aart juhtis tähelepanu, et ehitustööd peaks toimuma siis, kui pinnas on kuiv ja maa kannab, ning kohalike elanikega tuleks teha lugupidavat koostööd, et kohalikud oleksid neid puudutavate töödega paremini kursis. Siseminister vastas, et ehitustööd sõltuvad

Nursipalu harjutusvälja laiendamine on möödapääsmatu, kuid kaitseministrina pean väga oluliseks, et seda tehes tegutseme läbipaistvalt ja kohalikke kogukondi kaasates. Aga varugem üksikasjadega veel veidi kannatust, sest lähtume vanarahva tarkusest, et üheksa korda mõõda, üks kord lõika. Sest jutt ei ole ei vähemast ega rohkemast kui kogu Eesti julgeolekust. Kui Venemaa

Reformierakonna juhatus kiitis Riigikogu valimiste programmis heaks punkti, millega kaotatakse üksikisiku tulumaksule praegu kehtiv maksuküür ja tõstetakse tulumaksuvaba miinimumi 700 euroni kuus. “Usume, et ühetaoline tulumaks on praegu kehtivast astmelisest variandist lihtsam ja õiglasem,” ütles erakonna juht Kaja Kallas. Tema sõnul jätaks selline keskklassile suunatud maksulangetus valdavale osale Eesti inimetest

EASi ja KredExi ühendasutus viis seitsmendat korda Eesti ettevõtted ühisstendiga  Smart City Expo messile, mis toimub 15-17. novembrini Barcelonas.Robotkullerite arendajal Clevonil on messil kaasas kontrollkeskus, mis võimaldab teleopereerimise teel nende sõidukit juhtida ka tuhandete kilomeetrite kauguselt. „Kõigil soovijatel on võimalik ise katsetada sujuvat piirideta teleopereerimist ja juhtida reaalaajas masinat, mis

Rahvaloenduse andmed näitavad, et hinnanguliselt 76% Eesti rahvastikust oskab mõnda võõrkeelt. Kui veel 10 aastat tagasi oli levinuim võõrkeel Eestis vene keel, siis tänaseks on selleks inglise keel. Eesti keelt oskab 84% Eesti rahvastikust: emakeelena 67% ja võõrkeelena 17%. Keelteoskuse kohta koguti infot rahva ja eluruumide loenduse küsitlusel, mis toimus