Asjast teatas täna Vene riigiduuma esimees Vjatšeslav Volodin. Duuma mälestas lahkunud poliitikut ja duuma liiget minutilise leinaseisakuga. 75-aastane Žirinovski sai Venemaal tuntuks sellega, et lasi end mitmekordselt koroona vastu vaktsineerida ja soovitas seda ka teistele. Kuuldused poliitiku surmast levisid juba paar nädalat tagasi, aga siis kinnitati, et ta on küll

Venemaa teatas kolmapäeval, et tasus dollarites vääringustatud võlakirjade tagasimakse rublades, püüdes niimoodi ära hoida maksejõuetust, mis ohustab teda Ukrainale kallaletungimise eest määratud Lääne sanktsioonide tõttu. Vene rahandusministeeriumi teatel oldi sunnitud tasuma 649,2 miljoni dollariline tagasimakse rahvusvahelistele võlausaldajatele rublades, kuna korrespondentpank keeldus makset vastavalt korraldustele läbi viimast. «Välismaine korrespondentpank keeldus maksekorralduse

Olukord Ukraina sõja vahetu mõju Eesti küberruumile on siiani olnud piiratud, mõjuga intsidentide arv püsib tavapärasel tasemel ja elu häirivaid ründeid, mida saaks konfliktiga seostada, ei ole toimunud. Samas on CERT-EE täheldanud järgmist: Välismaistelt IP-aadressidelt lähtuv haavatavuste kaardistamine veebruaris ja märtsis on olnud tavapärasest aktiivsem, sealhulgas vahetult enne Vene invasiooni

Käimasolevas sõjas on poole valinud mitte ainult riigid, vaid ka mitmed tuntud kuritegelikud küberrühmitused ja ideoloogiliselt motiveeritud häkkerid ehk häktivistid. Rahvusvaheline häkkerite grupp Anonymous on teatanud mitmete Venemaa riigiasutuste ja teiste organisatsioonide vastastest rünnetest Ukraina toetuseks, samuti ründasid nad korduvalt Vene riiklikke telekanaleid ja asendasid sealse sisu videokaadritega Venemaa sõjalisest

Riigikogu infotunnis vastasid saadikute küsimustele kaitseminister Kalle Laanet, riigihalduse minister Jaak Aab ja siseminister Kristian Jaani. Rene Koka küsimus siseminister Kristian Jaanile puudutas Eesti tsiviilelanike kaitse plaane sõja korral. Jaani tõdes, et siiamaani on kõik ohustsenaariumid põhinenud hübriidohtudel, näiteks nähti ette vajadust planeerida inimeste evakueerimist ühest Eesti piirkonnast teise, kuid

Politsei- ja piirivalveameti andmetel tuli teisipäeval Eestisse 519 sõjapõgenikku Ukrainast, kellest 131 olid lapsed. 179 inimest olid transiidil ehk nemad soovivad Eestist edasi teistesse riikidesse liikuda. Kokku on Eesti alates 27. veebruarist vastu võtnud 27 540 Ukraina sõjapõgenikku. Ajutise kaitse taotlusi on kokku registreeritud 17 070 inimesele. Majutuskohtades on kokku

Propastopi infopatrulli vabatahtlikud andsid teada, et Telegrami gruppides toimuval tasub silm peal hoida. Propastop vaatas, mida kirjutatakse grupis Eesti Vabaks – Estonia World Wide Demonstration. Selgus, et oluline hulk seal postitatust on Vene propaganda, mis mõeldud ülistama Vene sõjaväe tegevust Ukrainas ja halvustama Ukraina rahvast ning sõjaväelasi. Vaktsiinivastaste grupp Enne 24. veebruari,

Eesti kutsus täna, 5. aprillil välja Venemaa Föderatsiooni suursaadiku Eestis Vladimir Lipajevi, et anda üle diplomaatiline noot selle kohta, et Eesti sulgeb Venemaa Föderatsiooni Narva Peakonsulaadi ja Venemaa Föderatsiooni Suursaatkonna konsulaarosakonna kantselei Tartus. Samuti otsustas Eesti saata riigist välja ja kuulutada persona non grata’ks 14 nende töötajat, kellest 7 on

Politseinikud pidasid kinni 54-aastase elaniku, kes häiris sõjasümboolikaga Tallinnas inimesi. Politsei alustas väärteomenetlust ja kohust mõistis avalikku korda rikkunud mehele kümme päeva aresti. Märtsi lõpus käis 54-aastane mees kolmel erineval päeval Tallinna kesklinna hotelli restorani akende taga, kus ta joonistas õhku „Z“ tähte ja viipas restoranis söönud sõjapõgenike suunas. Ida-Harju

Sõda Ukrainas on tõstnud märgatavalt eestlastes patriotismi ning avaldusi Kaitseliitu ja Naiskodukaitsesse astuda soovijatelt tuleb massiliselt. Ometi selgub Norstati värskest uuringust, et meie tegelik valmisolek kodumaad relvaga kaitsta ei ole ülearu suur. Norstat küsis Eesti inimeste käest, mida nad teeksid, kui Eesti pinnal algaks sõda. Vaid 11% vastanutest ütles, et