Uudised

Sõda on kaasa toonud häktivismi laine

Käimasolevas sõjas on poole valinud mitte ainult riigid, vaid ka mitmed tuntud kuritegelikud küberrühmitused ja ideoloogiliselt motiveeritud häkkerid ehk häktivistid. Rahvusvaheline häkkerite grupp Anonymous on teatanud mitmete Venemaa riigiasutuste ja teiste organisatsioonide vastastest rünnetest Ukraina toetuseks, samuti ründasid nad korduvalt Vene riiklikke telekanaleid ja asendasid sealse sisu videokaadritega Venemaa sõjalisest hävitustööst Ukrainas. Ukraina valitsus on kõiki IT-oskustega vabatahtlikke üles kutsunud liituma nn IT-armeega, mis viib läbi teenusetõkestusründeid, näotustamisi, aga ka keerukamaid operatsioone Vene veebilehtede ja ettevõtete vastu. Ent ka Putinit toetavad häkkerid ja rühmitused ei istu niisama – Kremlile on toetust avaldanud näiteks lunavarühmitus Conti ja häkkerite rühmitus Killnet. Ehkki kindlaid teateid napib, arvatakse  venemeelseid häktiviste olevat mitmete Ukraina-vastaste ja valeinfot levitavate rünnete taga.

Sotsiaalmeedias, sealhulgas ka Eesti kasutajate gruppides on veebruarist alates levinud mitmeid üleskutseid toetada Ukrainat osalemisega teenusetõkestusrünnetes erinevate Vene propagandakanalite vastu. Loodud on spetsiaalseid veebilehti, mida külastades võimaldab inimene oma seadmes oleval rakendusel (brauseril) osaleda DDoS rünnete läbiviimisel erinevatele sihtmärkidele.

RIA hinnang

Kuitahes õilsate eesmärkide nimel, ei soovita RIA kindlasti Eesti inimestel kaasa minna mistahes üleskutsetega osaleda küberrünnetes. Võib ju tunduda, et lasta oma telefonis oleval rakendusel sooritada ummistavaid päringuid mõne Vene propagandalehe vastu on hea võimalus midagi omalt poolt ära teha, aga tegelikult on see tegevus ohtlik. Praktiliselt annab kasutaja oma seadme robotvõrgustiku käsutusse ja käitab tundmatut koodi – mõlemad tegevused on küberturvalisuse seisukohast lubamatud.

Selline DDoS-ide populariseerimine ja vajalike tehniliste lahenduste (veebilehel sisalduv spetsiaalne skript) levitamine on juba inspireerinud ka vastaspoolt ning on teateid üldkasutatavatest veebilehtedest Ukrainas, mis on kompromiteeritud ning mille külastamisel saab kasutaja seadmes olev rakendus korralduse hakata ummistama teatud veebilehti. See toimub kasutaja teadmata, rääkimata sellest, et ta saaks sihtmärke määrata või kontrollida.
Kindlasti kuuleme nii vene- kui ukrainameelsete häkkerite ja rühmituste tegevusest veel palju. Soovitame neisse uudistesse suhtuda ettevaatlikult, sest paljudel juhtudel puudub sõltumatu kinnitus või tõestus, kes ikkagi ründe taga oli ja kas mõju oli see, mida rühmitus väidab. Mõned väited edukatest rünnakutest võivad olla osa infooperatsioonist või lähtuda muudest rühmituse omakasupüüdlikest motiividest.

Ehkki kübervaldkonda on ühe sõjapidamise domeenina tunnistatud juba aastaid, on seal kehtivad reeglid siiski veel paljuski ähmased ning tihti on raske ajada jälgi, keda ühe või teise rünnaku eest vastutusele võtta. Rahvusvahelised häkkerite kooslused muudavad selle pildi veelgi segasemaks ning oma kodanike ja teenuste adekvaatne kaitsmine küberruumis muutub riikide jaoks järjest suuremaks väljakutseks.

Jaga
Back to top button