Eesti inimeste ohutunnetus koroonaviiruse leviku suhtes on vähenenud, kuid viiruse leviku tõkestamiseks antud suuniseid järgitakse endiselt hoolsalt. Veidi on vähenenud kodus püsimine ja ootus piirangute leevendamiseks kasvab. Elanike soov end COVID-19 vastu vaktsineerida püsib kõrgel, selgub Riigikantselei tellimusel aprilli esimeses pooles Turu-uuringute AS-i tehtud Eesti elanike küsitlusest.   „Olukorra kriitilisuse

“Kas tahetakse kõigepealt viia nakatumist täitsa madalale, mis lubaks suuremaid leevendusi ette võtta, või siis alustatakse jupiti, mis viib nakkuse kindlasti üles ning lükkab suuremad leevendused tulevikku,” selgitas Tartu Ülikooli viroloogiaprofessor Andres Merits, kelle hinnangul on see valik pigem poliitiline küsimus.   Kuigi Eesti on koroonaviiruse näitajatelt langustrendis, paiknetakse endiselt

Selgeltnägija Marilyn Kerro pani kaarte seoses 2007. aastal Portugalis kadunud Madeleine McCanni juhtumiga.   Kerro vaatab esmalt kas seal energiat üldse enam on ehk siis kas inimene on surnud või mitte. “Esimese kaardina tuleb välja kavaluse kaart. Mina ütleks selle peale seda, et tegelikult teatakse rohkem kui üldsusele teada antakse,

Koroonaviiruse Nigeeria tüve on maailmas avastatud 170 patsiendil. Näiteks on mainitud mutatsiooni leitud muuhulgas Nigeeriast, Suurbritanniast, Norrast, Šveitsist, Saksamaalt ja Jaapanist. Nigeeria tüve on osaliselt tuvastatud jaanuaris Soomes võetud koroonaanalüüsidest, seega on need vanemad Euroopa koroonatestide leidudest.   Põhjanaabrite juures vähemalt seitsmel inimesel diagnoositud koroonaviiruse mutatsioon on lähedalt seotud Lõuna-Aafrika

“Praegusel hetkel on eesmärk, et vaktsiinipass oleks suveks valmis, aga nagu teada, on suvi väga suhteline mõiste. Kardan, et Põhjamaade suveks valmis ei saa, aga Lõuna-Euroopa suveks kindlasti,” rääkis Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei saates “Siin Tallinn”.   Hololei sõnul tundub hetkel, et rohelise digitõendi tehniline

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik märkis  koroonaviiruse olukorra kohta Eestis, et viiruse levik on selgelt langustrendis. “Samas on nakatumistes näha suurt maakondlikku ebavõrdsust, mis tähendab, et tihedama asustusega piirkondades ja Põhja-Eestis tuleb kõiki piirangunõudeid täita ning koolivaheaeg on mõistlik mööda saata pereringis,” ütles Kiik.   Kiige sõnul ei peaks välisreiside

Üle 60 protsendi arvates võiks kaugõpe jätkuda mingis mahus ka pärast piirangute lõppu, selgus Samsungi tellitud uuringust 15-34-aastaste eestimaalaste seas.   54 protsenti vastas, et on pandeemia ajal tegelenud kaugõppega. Viiendikule vastajatest ei sobi kaugõppe vorm kuidagi ja nad ei soovi selle jätkumist. Koduõppel olnud inimestest aga 63 protsenti märkis,

Valitsust nõustava teadusnõukoja juht Irja Lutsar ütles, et teadusnõukoda soovitab valitsusel alustada piirangute leevendamist algkoolidest ja välitreeningutest ning liikuda sealt etapi kaupa edasi, et mitte korraga liiga paljude avamistega suurendada taas nakatumist riigis.   Lutsar rääkis teisipäeva hommikul “Terevisioonis”, et teadusnõukoda arutas esmaspäeva õhtul olukorda ja seda, kas võib üldse

Akadeemik Anto Raukas suri 19. aprillil 86 aasta vanuselt pärast pikalt kestnud rasket haigust.   Anto Raukas (17. II 1935 Tartu), geoloog ja teadusorganisaator, geoloogia-mineraloogiadoktor (1972, kinnitatud 1973), professor (1980), Eesti Teaduste Akadeemia liige (1977), Kuningliku Geograafiaseltsi (Londonis) auliige (1999), Rahvusvahelise Kvaternaari Uurimise Liidu (INQUA) auliige (1999), Läti ülikooli audoktor (1999), Ülemaailmse Innovatsiooninõukogu auliige (2003), Euroopa auteadlane (2010). Lõpetas

Polariseeriv koroonaaeg tekitab juba füüsiliseks minevaid kähmlusi maskinõudjate ja -eirajate vahel. Ühed olevat hoolivad ja uskuvat teadlasi. Teised vastutustundetud lamemaalased, kes teadlasi ei kuula.   Parafraseerides kurikuulsat propagandaisa: kuuldes fraasi „teaduslikult tõestatud”, haarab mu käsi kabuuri järele. Seda sellepärast, et teaduse kummardamisest on saanud justkui uus religioon. Kõik, mida teadlane