Haridus- ja teadusministeeriumi läinudaastaseid Covid-19 kiirtestihankeid analüüsinud rahandusministeerium algatas väärteomenetluse haridus- ja teadusminister Liina Kersna üle. ERR-ile teadaolevalt teavitati ministrit sellest eelmise nädala teises pooles. Seda kinnitas Kersna esmaspäeva hommikul ka ise. “Jah, sain eelmisel reedel rahandusministeeriumist kirjaliku kutse 1. juunil ütluste andmiseks. Selles teates oli ka kirjas, et nad

Sotsiaalminister Tanel Kiik tutvustas valitsuses eesolevat koroonahooaega käsitlevat Covid-19 valmisolekukava, mis näeb ette ühiskonna võimalikult avatuna hoidmist. “Peamine märksõna on laiapõhjaline panustamine. Kui me kõik teadlikult käitume, siis on olemas eeldus, et järgmise laine ajal suudame me hoida ühiskonna maksimaalselt avatuna,” ütles Kiik valitsuse pressikonverentsil. Siiski on kavas märgitud, et

Peaminister Kaja Kallas ja riigihalduse minister Jaak Aab vastasid Riigikogu tänases infotunnis küsimustele koolidele koroonaviiruse kiirtestide hankimisest. Kallasele küsimuse esitanud Helle-Moonika Helme ütles, et Rahandusministeeriumi järelevalve viitab Haridus- ja Teadusministeeriumi korraldatud kiirtestide riigihankes kahele võimalikule väärteole ning ministrite eksimuste suhtes, eriti suure rahalise kahju tekitamise eest, peaks kehtima nulltolerants. Ta

Haridus- ja Teadusministeerium saatis partneritele arvamuse avaldamiseks kõrgharidusseaduse muutmise eelnõu, millega täpsustatakse õppekulude hüvitamise aluseid, et suunata õppijaid tegema vastutustundlikku erialavalikut ja tagada suuremale hulgale gümnaasiumilõpetajatele juurdepääs kõrgharidusele. Kõrgharidusseaduse aluspõhimõtted jäävad samaks ja eestikeelsel õppekaval täiskoormusega õppimine on ka edaspidi tasuta. Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Renno Veinthal märkis, et muudatused annavad kõrgkoolidele

Haridus- ja teadusministeeriumi läinudaastaseid Covid-19 kiirtestihankeid analüüsinud rahandusministeerium tõdeb, et tõenäoliselt viib asi väärteomenetluseni ning menetlusalune oleks haridus- ja teadusminister Liina Kersna. Kõik algas kehvast planeerimisest. See, et koolides võiks tarvitada kiirteste, oli kirjas juba “Valges raamatus”, mille värskelt ametisse saanud valitsus läinud aasta kevadel kokku pani. Too Kaja Kallase

Eesti õpetajatel on kiusuennetust soosivad hoiakud ja kõrge valmidus koolikiusamisse sekkuda, kuid kiusuennetusprogramme tajutakse lisategevusena, milleks ei jagu piisavalt aega, ilmneb värskest uuringust. Eesti koolides rakendatakse mitmeid kiusamisennetuse ja väärtuskasvatuse programme, näiteks KiVA, „Kiusamisest vabaks!“, VEPA, TORE, Vaikuseminutid, Hea kooli mudel ja Salliv kool. Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel uuris mõttekoda

Valitsus otsustas täna siduda ka sel aastal sarnaselt kahe eelneva pandeemiast mõjutatud õppeaastaga põhikooli lõpetamine lahti lõpueksamite tulemustest. Põhikooli lõpueksamid on sel õppeaastal kohustuslikud, kuid eksamitulemused ei ole põhikooli lõpetamise otsuse tegemise aluseks. Ühtsete põhikooli lõpueksamite ja põhikooli koolieksamite hindamistulemused esitatakse protsendina maksimaalsest tulemusest. Haridus- ja teadusministri Liina Kersna sõnul on praegused

1. aprillil kukkus tähtaeg, kus kohalikud omavalitsused said haridus- ja teadusministeeriumile anda teada otsustest ümberkorraldada kohalike koolide tegevus. Reedese päeva lõpuks oli haridus- ja teadusministeeriumi dokumendiregistrisse laekunud paarkümmend teatist haridusasutuste tegevuse ümberkorraldamisest. Muutused hõlmavad nii kooliastmete liitmist, gümnaasiumiosa kadumist, aga ka koolide sulgemist. Samuti puudutavad muudatused mõningaid maapiirkondade lasteaedasid, mis