Esmaspäeval algab riigikogu valimiste eel- ja elektrooniline hääletamine. Valimispäev on 5. märtsil. Lisaks tavapärastele valimisjaoskondadele on Tallinnas avatud viis mooduljaoskonda: üks Nõmmel, kesklinnas ja Põhja-Tallinnas ning kaks Lasnamäel. “Mooduljaoskonnad oleme määranud nendesse kohtadesse, kuhu me ootame rohkelt valijad ja tahame olla valijatele võimalikult lähedal,” ütles Tallinna valimiskomisjoni esimees Priit Lello.

Eesti on üks vähestest Euroopa riikidest, kus ühelgi vangil ei ole valimistel osalemise õigust. Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendi põhjal peaks vangide hääleõiguse piirang olema aga põhjendatud ning arvestama kuritegude iseloomu ja raskust. “Parlamenti võivad valida kõik kodanikud, kes on saanud 18-aastaseks.” Nii ütles president Alar Karis reedel aastapäevakõnes. Tegelikult on

Riigikogu esimees Jüri Ratas ütles Eesti Vabariigi aastapäeva hommikul toimunud pidulikul riigilipu heiskamise tseremoonial, et kuigi 24. veebruari tähendus on meiegi jaoks muutunud, ei loovuta me Eesti kõige olulisemat tähtpäeva kurjusele, vaid see jääb tähistama vabadust. Ratas ütles Kuberneri aias toimunud tseremoonial, et kui me aasta tagasi heiskasime Pika Hermanni

1. veebruaril jõustus ühiskonnas palju vastukaja tekitanud perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seadus. Sellega sai tõmmatud terav joon riigi seisukohast vähem ja rohkem väärtuslike laste vahele. ügisese rahvaalgatuse „Peretoetused õiglaseks!“ kaasalgatajana ei saa ma kuidagi nõustuda praeguse olukorra kestmajäämisega nagu ka ilmselt paljud lapsevanemad, keda ebaõiglane seadus valusalt

2019. aasta märtsis valitud ja aprillis esmakordselt kogunenud Riigikogu XIV koosseis pidas täna oma viimase korralise istungi. Nelja aasta jooksul pidas Riigikogu täiskogu 467 istungit, neist 65 olid kaugosalusega istungid. Kokku kestsid täiskogu istungid 1571 tundi ja 11 minutit. Riigikogu võttis vastu 403 seadust ja 134 otsust. Lisaks tegi parlament

Riigikogu kiitis heaks seaduse, millega täpsustatakse õppekulude hüvitamise aluseid. Muudatuste eesmärk on tagada suuremale hulgale gümnaasiumilõpetajatele kõrgharidusele juurdepääs ja suunata õppijaid tegema vastutustundlikku erialavalikut. Seaduse järgi saavad tudengid samal kõrgharidusastmel uuesti tasuta õppida kümme aastat pärast lõpetamist. Kaob võimalus õppida samal ajal tasuta mitmel erialal. Kõrgkoolid saavad õiguse küsida õppeteenustasu

Riigikogu võttis täna vastu 94 saadiku esitatud avalduse, et märkida aasta möödumist Venemaa Föderatsiooni täiemahulise sõjalise agressiooni algusest Ukrainas ning avaldada austust ennastsalgavat võitlust pidavale Ukraina kangelaslikule rahvale. Avalduse vastuvõtmist toetas 85 Riigikogu liiget. Riigikogu mõistab avalduses hukka Venemaa Föderatsiooni jätkuva sõjalise agressiooni ning avaldab sügavat kaastunnet Ukraina inimestele, kelle

Riigikogu võttis tänasel istungil vastu seaduse, mille järgi väljastatakse Eestis edaspidi relvalube vaid Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikide kodanikele, kellel on Eesti elamisluba või kes elavad Eestis elamisõiguse alusel. Teiste välismaalaste relvaload tunnistatakse kehtetuks ja nende väljaandmine lõpetatakse. Määratlemata kodakondsusega inimestele väljastatud load kehtivad loal märgitud kuupäevani ehk maksimaalselt viis

Sotsiaalkomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Eesti inimarengu aruanne 2023“ arutelu heitis valgust asjaolule, et suur osa inimeste heaolu mõjuteguritest asub väljaspool tervishoiuvaldkonda. Ettekande tegid sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt, Eesti inimarengu aruande 2023 peatoimetaja, Tallinna Ülikooli sotsiaaltervishoiu professor Merike Sisask, aruande peatüki „Füüsiline keskkond ja vaimne heaolu“ toimetaja, Tallinna Tehnikaülikooli

Sotsiaalkomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Eesti inimarengu aruanne 2023“ arutelu heitis valgust asjaolule, et suur osa inimeste heaolu mõjuteguritest asub väljaspool tervishoiuvaldkonda. Ettekande tegid sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt, Eesti inimarengu aruande 2023 peatoimetaja, Tallinna Ülikooli sotsiaaltervishoiu professor Merike Sisask, aruande peatüki „Füüsiline keskkond ja vaimne heaolu“ toimetaja, Tallinna Tehnikaülikooli professor Helen Sooväli-Sepping ja Sotsiaalministeeriumi vaimse