13. jaanuari hommikuse seisuga on haiglas 241 koroonaviirusega nakatunud patsienti. Neist 181 vajab haiglaravi raskeloomulise COVID-19 tõttu, nendest omakorda 143 ehk 79% on vaktsineerimata ja 38 ehk 21% on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga. Ööpäeva jooksul avati haiglates 37 uut haigusjuhtu. Suri neli koroonaviirusega nakatunud inimest: 75-aastane mees. 84-aastane naine ja 85-aastased mees

erviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepp märkis kolmapäevasel pressikonverentsil COVID-19 hetkeolukorra kohta, et paari nädala pärast tuleb valmis olla haiglaravi vajaduse kasvuks. Tema sõnul oli eelmisel nädala haigestumise kasv 70 protsenti, kokku tuvastati 10 500 nakatunut ning nakatumiskordaja R on tõusnud 1,3-ni. “Nägime, et inimesed nakatusid pereringis, tutvusringkonnas ja reisides

12. jaanuari hommikuse seisuga on haiglas 240 koroonaviirusega nakatunud patsienti. Neist 183 vajab haiglaravi raskeloomulise COVID-19 tõttu, nendest omakorda 143 ehk 78,1% on vaktsineerimata ja 40 ehk 21,9% on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga. Ööpäeva jooksul avati haiglates 24 uut haigusjuhtu. Suri neli koroonaviirusega nakatunud inimest: 60-aastane naine, 74-aastane mees, 78-aastane naine ja

11. jaanuari hommikuse seisuga on haiglas 251 koroonaviirusega nakatunud patsienti. Neist 188 vajab haiglaravi raskeloomulise COVID-19 tõttu, nendest omakorda 150 ehk 79,8% on vaktsineerimata ja 38 ehk 20,2% on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga. Ööpäeva jooksul avati haiglates 45 uut haigusjuhtu. Suri kolm koroonaviirusega nakatunud inimest, kõik olid vaktsineerimata: 7-aastane poiss, 71-aastane naine

10. jaanuari hommikuse seisuga on haiglas 237 koroonaviirusega nakatunud patsienti. Neist 194 vajab haiglaravi raskeloomulise COVID-19 tõttu, nendest omakorda 154 ehk 79,4% on vaktsineerimata ja 40 ehk 20,6% on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga. Ööpäeva jooksul avati haiglates 21 uut haigusjuhtu. Suri üks vaktsineerimata koroonaviirusega nakatunud inimene: 87-aastane naine. Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti

Tõhustusdoosi saanud inimese tõenäosus sattuda COVID-19 tõttu haiglaravile on keskmiselt 25 korda väiksem kui vaktsineerimata inimesel, selgus Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professori Krista Fischeri Eesti andmete põhjal tehtud analüüsist. „Kiiresti muutuvas olukorras annab sageli just andmete analüüs kõige selgema vastuse. Andmed on terve pandeemia vältel tõestanud, et vaktsiinid kaitsevad inimesi

9. jaanuari hommikuse seisuga on haiglas 235 koroonaviirusega nakatunud patsienti. Neist 184 vajab haiglaravi raskeloomulise COVID-19 tõttu, nendest omakorda 144 ehk 78% on vaktsineerimata ja 40 ehk 22% on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga. Ööpäeva jooksul avati haiglates 22 uut haigusjuhtu. Suri üks koroonaviirusega nakatunud inimene, vaktsineerimata 83-aastane mees. Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti

8. jaanuari hommikuse seisuga on haiglas 228 koroonaviirusega nakatunud patsienti. Neist 176 vajab haiglaravi raskeloomulise COVID-19 tõttu, nendest omakorda 140 ehk 79,5% on vaktsineerimata ja 36 ehk 20,5% on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga. Ööpäeva jooksul avati haiglates 31 uut haigusjuhtu. Suri kolm koroonaviirusega nakatunud inimest: 67-aastane naine, 71-aastane mees ja 77-aastane mees.

7. jaanuari hommikuse seisuga on haiglas 229 koroonaviirusega nakatunud patsienti. Neist 169 vajab haiglaravi raskeloomulise COVID-19 tõttu, nendest omakorda 132 ehk 78,1% on vaktsineerimata ja 37 ehk 21,9% on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga. Ööpäeva jooksul avati haiglates 31 uut haigusjuhtu. Suri kuus koroonaviirusega nakatunud inimest, kõik olid vaktsineerimata: 63-aastane naine, 71-aastane naine,

„Jaanuar on tõhustuskuu! Tõhustusdoosi tegemine on parim kaitse, mis meil kõigil on võimalik endale täna väga kiiresti leviva koroonaviiruse omikrontüve vastu saada. Seda nii nakatumise, kuid eeskätt just raske haigestumise ehk haiglaravile sattumise vastu,“ selgitas tervise- ja tööminister Tanel Kiik. “Lisaks on tõhustusdoosi tegemine ka ainus võimalus oma COVID-tõendi pikendamiseks,