Eesti keskmine brutokuupalk oli kolmandas kvartalis 1679 eurot ehk 8,1 protsenti suurem kui mullu samal ajal, teatas statistikaamet. Võrreldes teise kvartali 10,1 protsendi suuruse aastase tõusuga keskmise palga kasv aeglustus. Tegevusalade lõikes oli keskmine brutokuupalk kõrgeim info ja side (3059 eurot), finants- ja kindlustustegevuse (2606 eurot) ning energeetika (2235 eurot)

Tartu maakohtus tuleb arutusele vaidlus Üllar Jörbergi pärandi pärast: abikaasa Ester ja poeg jagavad estraadilegendi vara. 2018 surnud Üllar Jörbergi pärandile tekkis kaks pärijat – laulja abikaasa Ester ja Üllari poeg esimesest abielust. Kuna Üllaril puudus testament ning abielupaaril polnud abieluvaralepingut, kuulub kogu abielu jooksul soetatud vara automaatselt ühisvara hulka,

15.–28. novembrini toimunud seireetapi käigus testiti koroonaviiruse suhtes 1970 inimest. Neist 5,8% andis positiivse proovi, sealjuures 3,7% ehk iga 17. täisealine oli veel nakkusohtlik. Nakkusohtlikest 80%-l esinesid kas kerged või mõõdukad haigusnähud.Seireuuringu juhi, Tartu Ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul on need näitajad olnud enam-vähem samasugused juba augusti lõpust alates.

Koroonaviiruse levimust hoiab püsivalt suurena omikrontüve uus alamvorm ja inimeste vähenev ohutunne, selgub Tartu Ülikooli juhitavast seireuuringust. Seireuuringu novembrikuise etapi tulemused näitasid, et koroonaviiruse levimus püsib neljandat kuud ühtlaselt suur. Sama võib öelda antikehade levimuse kohta. Seireuuringu juhi, Tartu Ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul on näitajad olnud enam-vähem samasugused

Tartu Ülikooli juhitava seireuuringu novembrikuise etapi tulemused näitavad, et koroonaviiruse levimus püsib neljandat kuud ühtlaselt suur. Sama võib öelda antikehade levimuse kohta. Viiruse laia levikut toetab ühelt poolt omikrontüve senisest veelgi kergemini nakkav alamvorm ja teisalt ka inimeste üha kahanev ohutunne. 15.–28. novembrini toimunud seireetapi käigus testiti koroonaviiruse suhtes 1970

Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosa1. Urmas Reitelmann2. Varro Vooglaid3. Urmas Espenberg4. Toivo Tasa5. Ants Miller6. Elvis Brauer7. Tiiu Pohl8. Kuldar Kesküla 9. Andres Raid10. Argo Luude11. Riho Rausma12. Aare Rüütel Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosa1. Leo Kunnas2. Eeva Helme3. Mait Talu4. Ivan Makarov5. Aat Purje6. Harri Kingo7. Eno

Täna, 21. novembril hakatakse Eesti riigiteedel eemaldama suvise suurima lubatud sõidukiiruse 110 km/h liiklusmärke. Kõigil 2+1 ja teatud 2+2 teede lõikudel jääb kiiruspiiranguna kehtima 100 km/h. Mujal on suurimaks lubatud sõidukiiruseks 90 km/h. Lisaks jääb Transpordiameti maanteeliikluse juhtimise üksusel õigus kehtestada muutuva teabega liiklusmärkidega teelõikudel suurim lubatud sõidukiirus kuni 110

Eesti kommertspankades seisab hoiustel üle 11 miljardi euro, kuid kuna hinnatõus on Eestis ülikõrge, siis pangakontodel üliväikest intressi koguv raha kaotab oma väärtust. Enamik hoiustajaid oma sääste kõrgema tootlusega investeeringutesse paigutama ei tõtta ja investeerimiseks vaba raha on vaid 40 protsendil inimesest. Kõigest nelja aasta eest investeerijate huviorbiiti tõusnud hoiu-laenuühistu

Laupäeval (19.11) kõrgrõhuala tugevneb, aga samal ajal kandub lõunapoolse madalrõhuala servast meile niiskust juurde ning lumepilved laienevad Kagu-Eestist edasi üle maa. Kahe rõhuala vastasseisu suurenemise tõttu puhub väga tugev kirde- ja idatuul, mis halvendab lumehoogudes nähtavust ning muudab liiklustingimused veel keerulisemaks. Õhutemperatuur on öösel –1 kuni –7 kraadi, päeval –1

Riigikogus läbisid esimese lugemise veeseaduse muudatused, millega võetakse üle Euroopa Liidu joogivee direktiiv. Kui seni kontrollisid joogivee käitleja ja terviseamet vee kvaliteeti kraani otsast, siis edaspidi tuleb hinnata joogivee kvaliteediriske ja kavandada nende ohjamine kogu veevarustusahelas alates veevõtukoha valgalast või toitealast kuni kraani otsani. Muudatuste eesmärk on tagada ohutu joogivesi