Valitsuskabinet kiitis neljapäeval heaks maaeluminister Urmas Kruuse ettepaneku suurendada põllumajandussektorile suunatud erakorralise toetuse senist summat 3,8 miljoni euro võrra ehk 15,8 miljoni euroni. Lisaraha tuleks erakorraliselt Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) omavahendite arvelt.   „Põllumajandus ja toidutootmine on riigi jaoks strateegiliselt olulised valdkonnad. Koroonakriis on valusalt puudutanud põllumajandust ja

Head Eesti inimesed! Mul on südamest kahju, et ma ei saa teiega kohtuda silmast silma. 18 korda enne mind on Eesti peaminister Tartus astunud teie ette Eesti Vabariigi aastapäeva eelõhtul, aga mina pean seda tegema pildi vahendusel. Me kõik teame, mis on selle põhjuseks. Seega pöördungi teie poole Stenbocki maja

Stenbocki maja, 23. veebruar 2021 – Valitsus kinnitas täna järgmise kahe aasta tegevusprogrammi, mis lähtub valitsuse kaheksast peaeesmärgist ning näeb nendeni jõudmiseks ette konkreetsed ülesanded.     Valitsuse eesmärk on jätkata COVID-19 kriisi tulemusliku lahendamise ja kriisist väljumisega ning töötada selle nimel, et meil oleksid terved ja hoitud inimesed, tark

  Peaminister andis ülevaate koroonaviiruse levikust, rakendatud abinõudest selle piiramiseks ja vaktsineerimise läbiviimisest.     Peaminister selgitas, et oleme pidanud viirusega elama pea aasta. „See on paljuski tähendanud tasakaalu otsimist Eesti sulgemise ja lahtihoidmise vahel, meditsiinisüsteemi vastupidamise ja ühiskonna toimimise vahel,“ märkis peaminister. Ta toonitas, et need on tõsised otsused,

  Eesti eelarvepuudujääk 2020. aastal oli kõigi aegade suurim. Negatiivse rekordi kõrval väärib rohkem tähelepanu asjaolu, et ajutisest probleemist on saamas krooniline häda. Kas kokkuhoiu ja avalike teenuste piiramise asemel tasuks ehk mõelda automaksule?     Kui raha saab otsa Värskelt kokku löödud riigirahandusstatistika ütleb, et Eesti eelarvepuudujääk 2020. aastal

  Eesti Vabariigi aastapäeva, 24. veebruari varahommikul toimub Toompeal Kuberneri aias pidulik riigilipu heiskamise tseremoonia. Tänavu ilma publikuta toimuvast sündmusest on võimalik osa saada ETV, ETV+ ja Vikerraadio vahendusel.     Sel aastal tähistame Eesti sünnipäeva lähedastega, hoiame üksteist ja väldime rahvakogunemisi. Toompeal tõuseb lipp hümni saatel Pika Hermanni torni

Riigikogu muutis vangistusseadust, muudatused lubavad vanglates kinni pidada ka arestituid ja kainenema toimetatud inimesi.   Valitsuse algatatud vangistusseaduse muutmise poolt oli 56 riigikogu liiget, vastuhääli oli 17, edastas riigikogu pressiesindaja.   Mudtused loovad võimaluse pidadavanglas lisaks süüdimõistetutele ja vahistatutele kinni ka vastava piirkonna arestiga karistatud arestialuseid, kuni 48 tunniks kinni peetudning 

Aprillis saabub täitmise aegumistähtaeg hinnanguliselt kümnetele tuhandetele eraõiguslikele nõuetele, mille täitmist alustati enne aprilli 2011 ning vältimaks nende täitemenetluste lõpetamisega kaasnevat survet kohtusüsteemile, läbis kolmapäeval riigikogus esimese lugemise eelnõu, mis lubab lõpetada täitemenetlus nõude täitmise aegumise tõttu senisest kiiremini ja väiksemate kuludega.   Kui praegu kehtiva seaduse järgi tuleks võlgnikul

Valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (291 SE) muudetakse senist avaliku võimu nõuete jagamise mudelit nii, et sarnaselt eranõude omanikuga võib avalik-õigusliku nõude omanik ise kohtutäituri valida.       Eelnõuga muudetakse ka kohtutäiturite tasusätteid. Alandatakse kohtutäituri põhitasu 50 protsendile

EKRE fraktsiooni liige Paul Puustusmaa sõnul on seadusemuudatuse eesmärk puhastada Eesti poliitika korruptsioonist ja suurendada usaldust riigi suhtes.     „Seaduse kohaselt ei tohi riigikogu liige olla kriminaalkaristust kandev isik, aga kriminaalkorras karistatud erakond võib osaleda isegi valitsuse moodustamisel. Praegu näiteks on võimul erakond, kes on kaks korda kriminaalasjas süüdi