Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas Berta on kokku kogunud vanemad ja uuemad vana-aasta õhtut puudutavad kombed ja tegevused. Eestis tähistatakse nääre aastavahetusena alates 16. sajandist. Sõna näärid on mitmuslik, nagu paljud olulisi pühi ja perekonnasündmusi märkivad nimetused (jõulud, lihavõtted, suvisted, pulmad, matused, ristsed), ja on pärit alamsaksa keelest, tähendades uut aastat.

KODU KORISTAMINE Kodu tuleb korrastada enne uusaasta saabumist (see sai tehtud juba 21. detsembriks, kui oli toomapäev). Aastavahetuseks tuleb kõik harjad, tolmulapid ja muud puhastusseadmed ära panna. Igasugune pühkimine või tolmu võtmine on aasta esimesel päeval keelatud, vastasel juhul pühid õnne minema. Tohib teha vaid hädapärast koristamist. Pärast aasta esimese

Kombed on erinevates maades mõistagi erinevad. Üldtuntuim on tava aastavahetusel tänavatele-väljakutele koguneda, tulevärki teha ja kihisevaid jooke juua. Šotimaa Just Šotimaalt on pärit kõige traditsioonilisem aastavahetuse laul inglise keelt rääkivates maades – “Auld Lang Syne”. See on vana laul, mille sõnad avaldas esimest korda luuletaja Robert Burns 1796. aastal. Burns

Jõulupühade ajal on politsei pidanud kinni rohkem joobes juhte kui tavapäraselt ning rohkem on olnud ka lähisuhtevägivalda. Päästjate jaoks on aga jõuluaeg olnud rahulik, teatas laupäeval ETV uudistesaade “Aktuaalne kaamera”. Tallinna vanalinn oli laupäeva õhtupoolikul rahvast täis ja politseipatrullid jälgisid olukorda. Vabas õhus maski kandma ei pea. Küll aga tuli

Sinu panus ohutusse on oluline! / Твой вклад в безопасность очень важен! 18. detsembril pärast südaööd märkas politseipatrull Narvas sõiduautot Honda  linnas märkimisväärse kiirusega kihutamas. Pärast juhi peatamist tuvastati 20-aastasel roolis istunud neiul  kriminaalne alkoholijoove. Autojuhi suhtes on ka alustatud kriminaalmenetlus .  Ohutu elukeskkonna loomiseks on oluline iga inimese panus. Peagi saabuvate jõulude

ESIMENE JÕULUPÜHA, 25. detsember Kristuse sündimise püha tähistatakse 25. detsembril alates 354. aastast. Kagu-Eestis on muinas-Skandinaavia mõjulise jõulu-sõna kõrval tuntud nimetus talvistepühad. Sõideti kirikusse, kuid teistesse peredesse ei mindud. Usuti, et külalised võivad maagilise mõjuga ajal endaga halba kaasa tuua. Selle tõrjumiseks visati neile vanad püksid või seelik, pastlad kaela,

Oluline oli jõuluaja algus Toomapäeval 21. detsembril. Selleks päevaks pidid olema kõik aasta toimetused tehtud, võlad makstud ja lubadused täidetud. Paadid viidi varju alla ja naiste vokid peideti ära, et enam tööd teha ei saaks. Kõige suurema keelu all olidki kõik tööd, ms ringikäimisega seotud. Sinna hulka kuulusid ketramine, jahvatamine, vankriga

Jõulud on ühed tähtsamad rahvakalendripühad ka tänapäeval! Nad tähistavad talvist üleminekut lühenevatelt päevadelt päikese uuele võidule. Jõulude vastandiks on jaanipäev, mis on täpselt pool aastat varem kui jõulud.       Jõule ja aastavahetust tähistatakse peaaegu igal pool maailmas, siis süüakse rohkelt toitu, mängitakse, lauldakse ja lõbutsetakse. Jõulude ajal saadakse kinke,

JÕULULAUPÄEV, 24. detsember Jõuluöö on Kristuse sündimise öö. Käidi saunas, tuppa toodi jõuluõled, et järgmise aasta viljasaak oleks hea. Küpsetati rikkalikult jõulutoite: tanguvorste, seapea (Põhja-Eesti), peenleiba, saia, präänikuid. Hiljem jõudis meile ka verivorsti ja piparkookide küpsetamise komme. Jõulupuu jõudis Eestisse 19. ja jõuluvana 20. sajandil, omaseks said päkapikud. Läänesaartel tehti

Stenbocki maja, 23. detsember 2020 – Valitsus kehtestab ulatuslikud COVID-19 piirangud Harjumaale ja pikendab juba kehtivaid koroonaviiruse leviku tõkestamise abinõusid Ida-Virumaal. Lisaks hakkab 24. detsembrist üle riigi kehtima 50 protsendi ruumitäituvuse nõue jumalateenistustele. Kompenseerimaks uutest piirangutest tekkivat majanduslikku kahju, leppisid valitsuse liikmed kokku ka toetustes kõige enam mõjutatud majandussektoritele. Toetuse