85 riigikogu saadikut allkirjastasid avalduse Ukraina territooriumi annekteerimise hukkamõistmisest ja Venemaa režiimi kuulutamisest terroristlikuks. 16 loobuja seas andsid tooni EKRE saadikud. Nimelt ei olnud avaldusel Peeter Ernitsa, Kalle Grünthali, Helle-Monika Helme, Martin Helme, Mart Helme, Uno Kaskpeiti, Kert Kingo, Siim Pohlaku, Paul Puustusmaa, Urmas Reitelmanni, Jaak Valge (kõik EKRE), Martin Repinski ja

21.09. võeti vastu Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse, töölepingu seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seadus 599 SE. Riigikogu võttis 21.09. vastu seadusemuudatused, millega ehitajad saavad võimaluse nõuda saamata jäänud töötasu ettevõtjalt, kes tellis nende tööandjalt ehitustöid. Töötaja peab esmalt töötasu nõudega pöörduma oma tööandja vastu.Kui töötasu ei õnnestu nelja kuu

„100 miljoni euro eest on kaitseministeeriumi ja kaitseväe vara inverteerimata. Pole teada, kas seda vara on puudu või kus see asub. Meil puudub teave ja usaldusväärne pilt selle kohta, kas ja milline see vara on,“ ütles Riigikogu riigieelarve kontrolli komisjonis riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen. „Vaatamata riigikontrolli märkustele ja ettepanekutele pole

Riigikogu sotsiaalkomisjoni heakskiidu sai perehüvitiste seadust ja perekonnaseadust muutev eelnõu, millega plaanitakse märkimisväärselt tõsta laste- ja peretoetusi. Riigikogu täiskogus seaduseelnõu tutvustama määratud komisjoni liige Priit Sibul rõhutas, et eelnõul on kaks suurt eesmärki. „Lastetoetuste puhul on oluline ennekõike täiendav majanduslik tugi perele. Perehüvitiste eesmärk on aga seotud Eesti rahvastiku jätkusuutlikkuse

Kui seni on lapsetoetust makstud lapse 16aastaseks saamiseni või õppiva lapse korral 19aastaseni, siis peagi makstakse peretoetust kuni lapse 24aastaseks saamiseni. Valitsus kiitis eelmise nädala istungil heaks ja saatis riigikogusse perehüvitiste tõstmise eelnõu, et toetada lastega perede majanduslikku toimetulekut ning suurendada kindlustunnet perelisa planeerimisel. Suuremad toetused hakkavad kehtima 1. jaanuarist 2023, kui

Valitsust usaldavate elanike osakaal vähenes augustikuu 49 protsendilt septembris 45 protsendile, selgus riigikantselei tellitud Turu-uuringute AS-i üle-eestilisest küsitlusest. Sisuliselt on usaldus valitsuse vastu nüüd samal tasemel, mis vahetult enne Ukraina sõja puhkemist. Veebruari keskel tehtud küsitluses usaldas valitsust 47 protsenti, jaanuari keskel 43 protsenti. Märtsis, aprillis ja mais oli valitsuse

Peaminister Kaja Kallas rõhutas pärast presidendi kokku kutsutud riigikaitse nõukogu kohtumist, et meie tõsine suhtumine enda riigi kaitsmisse on eelduseks, et sama teevad ka liitlased. „Venemaa kasutab energiat relvana ning teeb kõik selleks, et me enda otsuseid Ukraina toetamisel muudaksime ja võtaksime teise suuna. Me ei saa olla nii naiivsed,

Riigikohus on teinud otsuse koroonapiirangute kaasuses ja avaldab selle 1. novembril. Riigikohtu pressiesindaja Arno Põder ütles ERR-ile, et esialgu palus riigikohus saata menetlusosalistel oma seisukohad augusti lõpuks, kuid riigikogu küsis paar nädalat ajapikendust, sest suvel on neil istungivaba periood. Arvestades asja mahtu ja keerukust otsustas kohus Põdra sõnul selle taotluse

Valitsus kiitis neljapäeval heaks ja saatis riigikogusse uue ohvriabi seaduse eelnõu, mis parandab abi kättesaadavust vägivalla, kuriteo või kriisijuhtumi ohvritele ning muudab selgemaks kuriteoohvrite hüvitiste taotlemise süsteemi. Eelnõu järgi hakkavad pere- ja seksuaalvägivalla ohvrid saama traumast taastumist toetavat vaimse tervise abi sõltumata süüteomenetlusest. Paremaks abistamiseks saab sotsiaalkindlustusamet õiguse kõrge riskiga

Keskerakonda kuuluv Euroopa Parlamendi saadik Yana Toom ütles, et kuigi kodupartei palus tal eelseisvatel riigikogu valimistel kandideerida Ida-Virumaal, siis otsustas ta seda mitte teha ning ta kandideerib suure tõenäosusega Tallinnas. Toom tunnistas ka, et enam ei oleks ta vastu Keskerakonna ja EKRE ühisele valitsusele. Toom oli kolmapäeval külas ERR-i venekeelse