Valitsus peaks tegelema sellega, kuidas languses olev majandus kasvama saada, kuid rahva vaesemaks maksustamisest uut majanduskasvu ei sünni, ütles Vikerraadio esmaspäevases hommikusaates Tallinki juhatuse esimees Paavo Nõgene. „Riik peaks investeerima, riik peaks tegelema sellega, et ettevõtted oleksid konkurentsivõimelised,” oli Nõgene Eesti valitsuse majanduspoliitika suhtes kriitiline. „Majanduslanguse tingimustes inimeste elatustase halveneb ja ettevõtete

Eesti Pank laseb igal aastal ringlusesse keskmiselt 50 tonni 1- ja 2-sendiseid euromünte, kuid taasringlusesse jõuab neid palju vähem. Kaasnevate tootmiskulude ja keskkonnamõju tõttu pole väikeste müntide tootmisega jätkamine otstarbekas ning riik otsib võimalusi nendest loobumiseks. Inimesed saavad 1- ja 2-sendiseid valdavalt poest vahetusrahana, kuid kasutavad neid ise ostmisel väga

Valitsus kiitis neljapäeval heaks eelnõu, mis lubab Kaitseliidul tegevliikmel hoida reageerimisvõimekuse suurendamiseks kodus senisest rohkem laskemoona, samuti võimaldatakse kasutada teenistuses isiklikku jahitulirelva ja lihtsustatakse tervisenõuete kontrolli. „Oleme viimasel ajal palju tegelenud Kaitseliidu arendamisega ja otsinud võimalusi, kuidas laiapindset riigikaitset tugevdada. Muuhulgas tuli kaitseliitlastelt ettepanek, et neil võiks olla paremaks valmisolekuks

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile uue rahvatervishoiu seaduse eelnõu. Uue seadusega pannakse paika kõigi osapoolte – riigi, omavalitsuste, organisatsioonide vastutus ja ajakohastatakse nõuded ja piirangud inimeste tervise kaitseks. Seadus paneb aluse senisest tõhusamale tervisealasele ennetustööle. „Inimeste hea tervis on ühiskonna jõukuse ja majanduse arengu olulisim eeldus. Vananevas ühiskonnas nõudlus ja vajadus tervishoiuteenuste

Pärnumaale Rail Balticu raudteele uue asukoha leidmiseks hinnati töölaual olnud kuue alternatiivse trassi keskkonna- ja sotsiaal-majanduslikke mõjusid. Selgus, et nii inimeste kui looduse seisukohast on parim trass sinine-kollane-roosa, millel on väikseimad kaasnevad mõjud. Esmalt hinnati, kuidas Rail Balticu kuus trassialternatiivi mõjutavad üle-euroopalisesse looduskaitsealade võrgustikku kuuluvaid Natura alasid (Joonis 1). Selgus,

Parlamentidevahelise Liidu (IPU) Eesti delegatsiooni liikmed võtavad osa IPU 147. assamblee tööst, kus sel korral on fookuses parlamentide panus rahu, õigluse ja tugevate avaliku sektori asutuste saavutamisel ning inimeste ja valitsusasutuste vahelise usalduse kasvatamisel. Riigikogu delegatsiooni juhi Maris Lauri sõnul kaaluvad rahvusparlamentide saadikud, kuidas jõuda efektiivsemate, usaldusväärsemate ja esinduslikemate avalike institutsioonideni ning

Kaks riigieelarvega seotud eelnõu läbis esimese lugemise Riigikogus jätkus kolmapäevase isungi tööaja lõppemise tõttu pooleli jäänud ja edasi lükkunud eelnõude arutelu. Vastu võeti kaks 2024. aasta riigieelarvega seotud eelnõu. Tänase istungi alates jätkati eelmisel istungil pooleli jäänud valitsuse algatatud liiklusseaduse ja autoveoseaduse muutmise seaduse eelnõu (302 SE) esimest lugemist. Päevane

Valitsus kiitis 19.10 heaks eelnõu, millega luuakse tarbijate kollektiivsete õiguste maksmapanemiseks kollektiivse esindushagi menetlus. Esindushagisid saavad tarbijate kaitseks kohtule esitama hakata selleks pädevad üksused, kui ettevõtja on korraga kahjustanud paljude tarbijate õigusi. Justiitsminister Kalle Laanet selgitab, et kui varem on kahju kannatanud tarbijad pidanud õigluse jalule seadmiseks suurfirma vastu ise

Riigikogu majanduskomisjoni liige Andres Sutt ütles täna parlamendis majanduse olukorrale keskendunud riikliku tähtsusega küsimuse arutelul, et maksuküüru kaotamine vähendab survet tööjõukuludele, sest inimese netopalk tõuseb küüru kaotamise tulemusel.   „Maksuküüru kaotamise põhjus on väga lihtne – see jätab inimestele rohkem raha kätte. Kõige rohkem võidavad need, kelle palk jääb vahemikku 1200 kuni 2100

Mitte ükski kohalik omavalitsus ei tohi ilma lapsevanema nõusolekuta suunata eestikeelset last vene õppekeelega kooli. Eestikeelsele õppele üleminek ei tohi olla parteipoliitiline kurikakaklus, kus kaotajaks ei ole mitte üksteist siniseks peksnud möirapullid, vaid meie oma noored, kirjutab Liina Kersna. Eestikeelsele haridusele üleminekul peame hoidma meeles meie 31-aastase põhiseaduse kaht olulist põhimõtet: