Riigikogu rahanduskomisjon hääletas tänasel istungil järgmise aasta riigieelarvele laekunud  muudatusettepanekuid. Eelnõu teine lugemine on täiskogu istungil 16. novembril. Rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk selgitas, et kokku on muudatusettepanekuid 59, millest 56 tegid Riigikogu liikmed ja fraktsioonid ning rahanduskomisjon kolm muudatusettepanekut. „Rahanduskomisjoni tehtud ettepanekutes täpsustasime eelarvet valitsuse tegevusprogrammis kavandatud plaanide elluviimiseks,“ ütles

Riigikogu juhatus võttis menetlusse kuus eelnõu, kollektiivse pöördumise ja muutis kahe alatise komisjoni koosseisu. Valitsuse 7. novembril algatatud tööturumeetmete seaduse eelnõu (735 SE). Eelnõuga kehtestatakse uus tööturumeetmete seaduse terviktekst, millega ajakohastatakse ja korrastatakse tööturuteenuste osutamise õigusruumi. Eelnõuga muudetakse tööturuteenuste osutamise õigusruum selgemaks ja läbipaistvamaks, välditakse dubleerimist ja ebaefektiivsust, võimaldades samas

Riiklikku pensionikindlustuse seadust tuleb muuta nii, et lisaks indekseerimisele tõstetaks pensioni baasosa ja rahvapensionimäära neljal järjestikusel aastal 50 euro võrra. Selle tulemusel suureneb keskmine vanaduspension vähemalt 1000 euroni, ütleb täna vastavasisulise eelnõu üle andnud Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Jaak Aab. “Muudatuse eesmärk on tõsta vanemaealiste inimeste majanduslikku heaolu. Kõrge inflatsioon

Riigikogu liige Õnne Pillak sõnas eile parlamendis energiatoetuste arutelul, et riik tuleb energiasõjas haavatavamatele gruppidele appi, näiteks makstakse novembris eakatele ja lastega peredele 50-eurost elukallidustoetust. “Oleme kogu rahvaga energiasõjas. See ei ole Eesti eripära. Püstloodis tõusnud energiahinnad ja nendega kaasas käiv rahulolematus on tabanud kogu Euroopat,“ ütles Pillak. Tema sõnul

Reformierakonna Riigikogu fraktsioon nimetas tänahommikusel koosolekul väliskomisjoni juhi kandidaadiks eelmise ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Andres Suti. “Välis- ja julgeolekupoliitikas on praegu väga keeruline aeg, kus Eesti huvide kaitsmine vajab väliskomisjoni kõigi liikmete ühtset panust. Eesti peab jätkama Ukraina igakülgset toetamist ning oma liitlaste veenmist, et Putini kaotus ja Ukraina võit on

Riigikogu menetles kaks eelnõu ja kuulas ära peaministri vastused kolmele arupärimisele. Peaminister Kaja Kallas vastas kõigepealtRiigikogu liikmete Peeter Ernitsa, Henn Põlluaasa, Paul Puustusmaa, Mart Helme, Helle-Moonika Helme, Kalle Grünthali, Uno Kaskpeiti, Ruuben Kaalepi, Siim Pohlaku, Alar Lanemani ja Merry Aarti esitatud arupärimisele LNG tankeri kohta (nr 153). Arupärijad soovisid teada

Kokku prognoositakse järgmiseks aastaks Eestis kuni 75 000 sõjapõgenikku

Pildiskandaali sattunud riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson (Reformierakond) teatas, et astub ise väliskomisjoni juhi kohalt tagasi. “Kuigi minu ja mu pere vastane avalik rünnak on ebaõiglane ja alatu, otsustasin väliskomisjoni töörahu huvides esimehe kohalt tagasi astuda. Eesti vajab praegu sisepoliitiliselt kokkuhoidvat ja julgeolekule keskenduvat välispoliitikat,” kirjutas Mihkelson. Ta lisas, et

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) riigikogu fraktsiooni esimees Henn Põlluaas tegi parlamendi kõigile fraktsioonidele ettepaneku kutsuda Marko Mihkelson väliskomisjoni esimehe kohalt tagasi. Isamaa ja SDE hakkavad Mihkelsoni küsimust arutama esmaspäeval. Riigikogu väliskomisjoni kuuluv Põlluaas tõdes fraktsioonijuhtidele saadetud kirjas, et Mihkelsoni poolt pikema aja vältel korda saadetud moraalitu tegu ei sobi kokku

Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon peab täna avaliku istungi, et saada ülevaade Ukraina sõjapõgenike abistamisest ja sellega seotud kuludest. Erikomisjoni esimehe Tõnis Möldri sõnul soovib komisjon ülevaadet sel aastal Ukraina sõjapõgenike toetamiseks mõeldud raha kasutamisest, aga ka sellest, kui palju vahendeid on põgenikele ette nähtud järgmisel aastal. “Külmade ilmade saabudes võib