Pikaajalise regulaarse hammaste krigistamise põhjuse ning võimalikud kahjustused aitab välja selgitada hambaarst.  Hammaste krigin mõjub mõnedele inimestele sama õõvastavalt nagu küüned kriiditahvlil. Mida aga teha, kui krigistajaks on sinu oma laps? Hammaste krigistamine, eriti öösiti, on üle aasta vanuste laste puhul küllaltki tavaline. Enamikel juhtudel on see lühiajaline komme, mis

Sõna maks tähendab inglise keeles liver ja on sarnane sõnaga live ‒ “elama”. Vana-Idas peeti maksa inimese hinge asupaigaks. Miks on maksal selline kõrge staatus? Millist tööd teeb see hiiglaslik siseelund (täiskasvanu inimese maksa kaal võib ulatuda kuni 2 kilogrammini)? Ja miks on maksa töö nii tähtis meie tervisele? Vastus on väga lihtne. Maks

Kõige sagedasemaks veenihaiguseks peetakse jalgade pindmiste veenide varikoosset laienemist, teisisõnu veenilaiendeid, mis avalduvad inimese jalgadel sinakate läbi naha paistvate mügarike näol. Tavaliselt tekib veenilaiendeid enim just reie ning sääre siseküljele. Veenilaiendite tekkepõhjustest ja probleemi vältimisest räägib Minudoc.ee perearst Sergey Saadi. “Veenilaiendite tekkepõhjused on erinevad. Naistel esineb veenilaiendeid suisa kuni kolm

Juhis erivajadusega lapse vanemale vajaliku abi ja õige asutuse leidmisel. Raskused igapäevaste toimingutega Pöördu enda kohaliku omavalitsuse lastekaitse- või sotsiaaltöötaja poole, kes: annab infot erinevate toetavate teenuste ja toetuste kohta; hindab teenuste vajadust; määrab teenused; korraldab rahastamise. Mõnel juhul võib olla vajalik pere omaosalus. Omavalitsused pakuvad elanikele erinevat tuge, nagu näiteks: eluruumide

Soome Terviseameti teatel viibis 26. juulil Tallinnast Helsingisse suundunud reisilaeva Viking Gabriella pardal leetritesse haigestunud inimene. Kuivõrd tegemist on väga nakkava haigusega, tuleb kõigil reisijatel ettevaatlik olla, eelkõige võib nakatumine ohustada immuunkaitseta inimesi. Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna teenuse juht Juta Varjas ütles, et konkreetse juhtumi asjaolud on veel täpsustamisel ja

Vererõhuga seoses on ringlemas rida müüte, millel tõepõhja all ei ole. Perearst Diana Ingerainen lükkab müüdid ümber. Eestis on üle 300 000 kõrgvererõhktõbe põdeva inimese. See diagnoos on pöördumatu ehk juba tekkinud haigust saab küll raviga kontrolli all hoida, aga lahti sellest enam ei saa. Kuivõrd kõrge vererõhk kasvatab hüppeliselt nii insuldi, infarkti kui ka

Puukide levitatavate haiguste nimekirja on lisandunud babesioos, mille põhjustajaks on vere punalibledes parasiteeriv ainurakne. Seni oli haiguse peamine levikuala Lõuna-Euroopas, kuid nüüd on seda registreeritud ka jahedama kliimaga riikides nagu Eesti ja Soome. Traditsiooniliste puugihaiguste, nagu borrelioos ja entsefaliit, kõrvale on tulnud uus oht – babesioos, mida on diagnoositud ka

Sotsiaalministeerium tutvustas täna koos WHO ja Kanada sõltuvuste ja vaimse tervise keskusega Eesti alkoholipoliitika mõjusid tarvitamisele ja rahvatervisele. Uuringus tõdetakse, et alkoholist tingitud kahjud ühiskonnale on kõrged ja alkohol inimestele üha enam kättesaadav. Teisalt on hakanud noored alkoholi tarvitama vanemas eas ja tarbivad seda üha harvemini. Terviseminister Riina Sikkuti sõnul

13.05–19.05 toimub Venemaaga piirnevatel aladel, Kirde- ja Kagu-Eestis rebaste ja kährikute marutaudi vastu vaktsineerimine.   Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna peaspetsialisti Ave-Ly Toomvapi sõnul välditakse metsloomade vaktsineerimisega haiguse taaslevimist Eestisse. „Metsloomade vaktsineerimine viib marutaudi nakatumise metsloomade seas miinimumini. Kuivõrd metsloomad ei tunne riigipiire ning Venemaal on marutaud levinud,

Gripp algab sageli järsku, higistamise ja külmavärinate, lihaste ja jäsemete valude, kurguvalu, köha ja enamasti kõrge palavikuga. Üldjuhul jääb gripihaige voodisse ega ole võimeline tegema oma tavapäraseid toimetusi, räägib Apotheka proviisor Kristiina Sepp. Gripiviirused levivad peamiselt inimeselt inimesele, kui grippi põdev inimene köhib või aevastab. Nakkuse võib saada ka katsudes