Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) tõrjus laupäeval Politicos ilmunud väiteid, et Wagneri eraarmee juht Jevgeni Prigožin kavandas 2019. aastal EKRE kaudu infooperatsiooni. EKRE ütles laupäeva õhtul tehtud avalduses, et Politico artikkel on libauudis. “Mida lähemale tulevad valimised, seda intensiivsemaks muutuvad valimistulemuse mõjutamiseks korraldatavad infooperatsioonid. Heaks näiteks on Delfi/Politico täna õhtul avaldatud artikkel, kus

õige eelistatum peaministrikandidaat ka pärast riigikogu valimisi on Kaja Kallas, kellele järgnevad kindla vahega Jüri Ratas ja Martin Helme. Kallas, Ratas ja ka Lavly Perling koguvad peaministrikandidaatidena rohkem toetust, kui on toetus nende juhitavatele erakondadele. Kantar Emor esitas ERR-i uudistetoimetuse tellimusel vastajatele küsimuse, keda nad sooviksid näha Eesti peaministrina pärast

Valimisringkonnas nr 1 (Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosa) on liider Reformierakond 29 protsendiga ja teisel kohal Keskerakond 18 protsendiga. Järgnevad Eesti 200 14 protsendi ning SDE ja EKRE võrdselt 12 protsendiga. Valimisringkonnas nr 2 (Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosa) on esikohal Keskerakond 34 protsendiga, mis on loogiline arvestades,

ERR-i tellimusel neljandat nädalat järjest tehtavas kandidaatide nimedega küsitluses vähendas eelmise küsitlusega võrreldes Keskerakond EKRE-ga vahet. Populaarseima parteina jätkab Reformierakond, mis aga kaotas nädalaga mõnevõrra toetust. Kantar Emor andis igas valimisringkonnas vastajatele ette seal kandideerivate erakondade kolm esimest kandidaati, kellest vastaja valis välja ühe. Kantar Emori uuringueksperdi Aivar Voogi sõnul

Looduskaitsjad survestavad valitsust Enne valimisi püütakse ikka poliitikuid survestada. Nädalavahetusel tegid seda looduskaitsjad, kes kutsusid Kaja Kallast ja tema ministreid üles sõnadega „loodame, et meie tänasel valitsusel jätkub jõudu ühiskonna ja keskkonna jaoks olulise küsimuse otsustamiseks veel enne Riigikogu valimisi“. Jutt käis Tallinna lähedale Sõrve riikliku kaitseala loomisest. Selle alla jääval lahmakal

Riigikogu kiitis täna heaks elektrituruseaduse muudatused, millega vabastatakse oma tarbest ülejääva elektri võrku müümine tulumaksust.   „Täna algas 2022. aasta tulude deklareerimine ja nüüd on ka kõikidel väiketootjatel olemas vajalik kindlus, et oma tarbest ülejääva elektri võrku müümisega ei kaasne täiendavat maksukohustust,“ ütles rahandusminister Annely Akkermann. Muudatus kehtib tagasiulatuvalt 2022.

  Peaminister Kaja Kallas ütles Riigikogu infotunnis Jaanus Karilaiu küsimustele vastates, et Nursipalu harjutusväljakut on vaja laiendada, kuna Kaitsevägi ja Kaitseliit peavad saama kollektiivse kaitse nimel riigi kaitseks soetatud ja liitlaste toodud relvasüsteeme harjutada. „Keskpolügoon on juba praegu üle koormatud ja need harjutusväljakud, mis on olemas, ei ole piisavad,“ märkis

Viimasel ajal on avalikkuses palju kasutatud väljendeid „prokuratuuri kehv töö“, „prokuratuuri ei kontrolli keegi“, „prokurör ei vastuta millegi eest“ ja „seadused prokuratuurile ei kehti“. Seda loetelu võiks jätkata ilmselt veel, aga mõte on kõikidel neil lausetel sama. Tekib küsimus – kas ehk on praeguse prokuratuuri aeg mööda saanud? On meil

Pangad ja rahandusspetsialistid ei toeta poliitikute mõtet rekordkasumeid teenivat pangandussektorit lisamaksustada. Euribori kasv on üle Euroopa pankade kasumid viinud rekordtasemetele. Mitmed riigid on reageerinud liigkasumi maksustamisega, viimati tuli ettepanekuga välja Leedu. Ka Eesti poliitikud mõtlevad pankade kasumitest. “Neid kasumeid võiks maksustada, mis kindlasti tooks täiendavat tulu eelarvesse ja seda kaudu

Eesti Panga nõukogu liikmetest poliitikud kinnitasid ERR-ile, et võtavad teisipäeva õhtul toimuval nõukogu istungil teemaks kommertspankade järsult kasvanud kasumid. “Jah, ma teen täna ettepaneku Eesti Panga nõukogu päevakorda täiendada arutelupunktiga, et Eestis tegutsevad kommertspangad, kes teenivad anomaalselt suuri kasumeid, panustaksid meie ühiskonda senisest rohkem,” ütles Keskerakonna liikmest nõukogu liige Jaanus