Valitsus jätkas riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamise arutelusid  ja otsustas, et ministeeriumitel tuleb kiirendada perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste jäägi kasutusele võtmist.   “Peame ületama pandeemia tekitatud majanduslanguse ja samal ajal liikuma riigi rahanduse tasakaalu poole,” ütles peaminister Kaja Kallas. “Nii eelmise perioodi jäägi kui ka uute Euroopa Liidu vahendite kiirem kasutusele

  Koroonaviiruse leviku tõttu soovitab välisministeerium vältimatu vajaduseta hoiduda rahvusvahelisest reisimisest.   Koroonaviiruse uute tüvede leviku ja sellest tingitud muutuva olukorra tõttu kehtestavad riigid lühikese etteteatamisega haiguse levikut takistavaid meetmeid (sh liikumispiiranguid, muudetakse piiriületuse tingimusi, testide ja testimiste nõudeid). Meetmete kiire kehtestamise tõttu võivad ootamatult muutuda nii reisimise võimalused kui

Harju maakohus võttis menetlusse Tallink Grupi hagiavalduse Tallinna Sadama vastu 15,4 miljoni euro suuruse sadamatasu tagastamiseks. Hagi puudutab aastaid 2017–2019. Sadama hinnangul on Tallinki esitatud hagiavaldus põhjendamatu. Laevafirma Tallink leiab, et Tallinna Sadam on kuritarvitanud oma turgu valitsevat seisundit ja kehtestanud põhjendamatult kõrged sadamatasud. Tallink soovib osa maksude tagastamist. Hagi

Kuni pühapäevani, 18. aprillini 2021 peavad restoranid ja muud toitlustusettevõtted olema klientidele suletud piirkondades, kus see on vajalik koroonaepideemia leviku tõkestamiseks. Sulgemine lõpeb Põhja-Savos reedel, 16. aprillil 2021, kuna piirkonnas on paranenud haiguse olukord. Söögikohad saab klientidele kogu Soomes avada esmaspäeval, 19. aprillil 2021. Sellisel juhul tuleb järgida ajutisi piiranguid

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) toetus kerkis aprillis 23 protsendile, mis on ERR-i tellitud Turu-uuringute AS-i küsitlustes rekordtase. EKRE on teisel kohal nii eestlastest kui muust rahvusest valijate seas. Turu-uuringud viisid 1010 vastajaga küsitluse läbi 8.-14. aprillil ehk selle perioodi sisse jäid ka NETS-i arutelud ja selle tõttu Toompeal toimunud meeleavaldused. Suurima

  Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) statistika kohaselt oli mullu 30 tuhat kodukindlustuse kahjujuhtumit, millest kolmandiku põhjustasid torulekked. Kindlustatud kodudes toimus 9070 toruleket, mille kogukahju oli 13,3 miljonit eurot. Torulekete arv on kasvanud kolme viimase aastaga ligi 75 protsenti. Sagenenud on ka õnnetused kodutehnika ja seadmetega nagu nutitelefon või sülearvuti.  

  Võrguettevõtte Elektrilevi statistika kinnitab, et igal kevadel suureneb juhtumite arv, kus elektriliinide läheduses tehtavate raie- või kaevetöödega põhjustatakse tuhandetele inimestele elektrikatkestusi ning seatakse ohtu oma elu. Soojemate kevadilmade saabumine ja soov kodude ümbrus ruttu-ruttu korda teha viib tihtilugu peast mõtted, et elektriliinide kaitsevööndis tehtavatel töödel tuleb arvestada ohutusnõuetega.  

  Valitsus kiitis neljapäeval heaks ja saatis Riigikogule arutamiseks Maaeluministeeriumi poolt esitatud ebaausate kaubandustavade tõkestamise seaduse eelnõu, mis korrastab ettevõtjate vahelisi kaubandussuhteid toidu teekonnal tootja juurest poeletile.   „Seaduseelnõu eesmärgiks on kaitsta põllumajandustoote ja toidu müüjaid ostjate ebaausate kaubandustavade eest. Eesti on üks neljast ELi liikmesriigist Hollandi, Luksemburg ja Malta kõrval,

  Riigikogu esimees Jüri Ratas kohtus täna videosilla vahendusel Euroopa Parlamendi presidendi David Sassoliga, kellega räägiti vaktsiinide jaotuskavast ja rohelisest digitõendist, mis võimaldaks taasavada inimeste vaba liikumise.   Ratas andis ülevaate pandeemia olukorrast ja vaktsineerimise hetkesisust Eestis. „Olukord on väga tõsine, meil on päris suured piirangud, nagu ka mujal Euroopas,

Täna Riigikogus Keskkonnakomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse ’Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035?’ arutelul rõhutas keskkonnaminister Tõnis Mölder, et valitsuse üks prioriteete on tõsta Eesti kliimaambitsiooni ning saavutada aastaks 2050 Eestis kliimaneutraalsus. „Praegu Riigikogus kinnitamisel olevasse arengustrateegiasse „Eesti 2035“ on see eesmärk juba integreeritud. Plaanime suurema kliimaambitsiooni sisse viia ka riiklikesse