Detsembris läbi viidud avaliku arvamuse seireuuringu tulemustes suuri muutusi võrreldes septembriga ei ole. Mõnevõrra on vähenenud inimeste üldine rahulolu eluga, sealhulgas toetus maksumuudatustele. Eesti kuulumist NATOsse ja riigi kaitsevõime suurendamist peavad Eesti elanikud jätkuvalt oluliseks. Elanike turvatunne tervikuna ei ole muutunud. Eestis elades tunneb ennast turvaliselt 70% elanikest (septembris 72%)

Eesti suurimates linnades on jaanuari lõpuks esitatud rohkem kui 50 abiellumisavaldust samasooliste paaride poolt, millest Tallinnas moodustavad need avaldused märkimisväärse osa – umbes 12% kõigist jaanuari abiellumisavaldustest. Tallinna perekonnaseisuameti andmetel on jaanuari lõpu seisuga esitatud 275 abiellumisavaldust, millest 35 on pärit samasoolistelt paaridelt, jagas ameti juhataja Kristi Kail ERR-ile. Kail

EKRE esimees Martin Helme väljastas kirja kõigile parlamendierakondadele, välja arvatud Reformierakond, pakkudes ettepanekut alustada konsultatsioone peaminister Kaja Kallase umbusaldamiseks. Helme rõhutas, et õpetajate töötüli taustal on poliitiline eraldusjoon nihkunud, hõlmates ka koalitsiooni enda sees. Helme sõnul toetab ühiskonna enamus ja enamik parlamendierakondi õpetajate töötingimuste parandamist, kuid peaminister ja tema partei

Jaanuaris pööras Reformierakond oma pikale toetuslangusele edukalt tõusu, samal ajal kui Sotsiaaldemokraatlik Erakond saavutas oma reitingus viimaste aastate kõrgeima taseme. Samas, valitsuspartei Eesti 200 toetus langes alla valimiskünnise. ERR-i poolt tellitud Kantar Emori uuringu kohaselt jätkas Isamaa jaanuaris kõige populaarsema partei staatuses, kuigi nende toetus langes. Isamaa tõusis mullu novembris-detsembris

Valitsuse liikmed said kabinetinõupidamisel ülevaate riigi investeeringute ja investeeringutoetuste ning välisvahendite rakendamise seisust. Muu hulgas lepiti kokku, et majanduse elavdamiseks peab 2024. aasta augusti lõpuks olema kohustustega kaetud 70 protsenti riigieelarves investeeringuteks plaanitud rahast ja 50 protsenti 2021-27 perioodi struktuurivahendite eelarvest. 2024. aastaks on investeeringuid ja investeeringutoetusi kokku riigis kavandatud

Peaminister Kaja Kallas (RE) teatas, et ei osale sel aastal Vabariigi aastapäeva presidendi vastuvõtul. Kallas avaldas Vikerraadio saates “Stuudios on peaminister” teisipäeval kahtlusi oma osalemise suhtes ja kinnitas neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil, et jääb vastuvõtust eemale, viidates solidaarsusele. Kallas rõhutas, et riigikogu liikmed ja põhiseaduslikud institutsioonid on olulised, olenemata isiklikest eelistustest

Eelmisel nädalal toimus esimene avalik arutelu, millises suunas peaks Eesti rattastrateegia liikuma ning kuidas jalgrattaga sõitmist üle Eesti parimal moel toetada.   Eesti rattastrateegia peamine eesmärk on jalgratta ja teiste aktiivsete liikumisviiside osakaalu oluline suurendamine igapäevastes liikumistes.   „Eesti on siiani üks vähestest Euroopa Liidu riikidest, kus puudub riiklik rattastrateegia.

Esimesel lugemisel lükati tagasi kolm eelnõu. Riigikogu liikmete Arvo Alleri ja Martin Helme algatatud hädaolukorra seaduse muutmise seaduse eelnõuga (124 SE) sooviti sätestada riikliku toiduvaru moodustamise alused ja toiduvaru kajastamine elutähtsa teenusena. Eelnõu järgi hakkaks toiduainete varu moodustamist, haldamist ja kasutusele võtmist reguleerima Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kes hakkaks korraldama ka

Riigikogu kuulas tänasel täiskogu istungil ära justiitsminister Kalle Laaneti ülevaate „Õigusloomepoliitika põhialuste aastani 2030“ täitmisest 2022. aastal. Laanet ütles Riigikogu ees, et 2022. aastal pärines ligi kolmandik valitsuses ette valmistatud seaduseelnõudest Euroopa Liidu õigusest ning ülejäänu tulenes siseriiklikust vajadusest. „Näiteks eelnõud, mis olid suunatud konkreetse valdkonna arendamisele, poliitiliste prioriteetide elluviimisele,

Raplamaa Haigla nõukogu valis haiglale uue juhi, kuna senise haiglajuhi tähtajaline leping on lõppemas. Uueks Raplamaa Haigla juhatuse liikmeks saab dr Piret Sell, kelle volitused algavad 1. aprillist 2024. Dr Piret Sell esitas nõukogule visiooni haigla edasisest arengust, mis arvestas muutuva keskkonna, vananeva elanikkonna ja pikeneva eluaega ning vajadusega tagada