Uudis! Täna pööras Eesti valitsus kõik pea peale uue käigu tehes – nende uus väljakutse seisneb tulu tagastamise annetamises! Alates käesoleva aasta tulumaksudeklaratsiooni esitamisest kutsutakse kodanikke üles kaaluma võimalust suunata tagasi saadav tulu Eesti riigi toetuseks. Peaminister kiitles algatuse üle, väites: “Kas pole mitte imeline võimalus anda oma panus Eesti

Muudetakse lastekaitseseadust, et varakult märgata ja toetada abivajavaid lapsi ning parandada eri valdkondade koostööd. Lisaks luuakse jätkusuutlik tugiteenuste süsteem hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele, kes hoolitsevad teisest perest pärit lapse eest Esimese olulise muudatusena tõstetakse esile need lastega töötavad spetsialistid, kellelt oodatakse erilist hoolsuskohustust lapse abivajaduse märkamisel, sellest teavitamisel ning vajalike

Veebruaris avanevad kahe vaimse tervise abi pakkumiseks mõeldud toetuse taotlusvoorud. Omavalitsustele suunatud vaimse tervise teenuse toetuse taotlusi saab esitada 14. veebruarist kuni 30. novembrini (või toetuse eelarve lõppemiseni). Toetuse taotlemise lisainfo leiab Riigi Tugiteenuste Keskuse kodulehelt. Esmatasandi tervisekeskustele ja omavalitsustele suunatud psühholoogi palga- ja juhendamistoetuse taotlusvoor avaneb veebruari jooksul ning kestab kuni

Eelmisel aastal jagati riiklikult ostetud toiduabi 48 616 inimesele. Kasutusele võetud toidukaartidega tehti kokku üle 85 000 ostu, milleks kasutati 1,3 miljonit eurot, ehk 91% kaartidele kantud summast. Toidukaardi kasutuselevõtt nomineeriti ka selle aasta Euroopa innovatsiooniauhindade konkursil (The Innovation in Politics Awards 2024) sotsiaalse ühtekuuluvuse kategoorias kümne finalisti hulka. Sotsiaalkaitseminister

Sotsiaaltöö kui elukutse Ella Kirsipuu (9.9.1898–25.2.1991) 125. sünniaastapäevale pühendatud artiklis on tähelepanu keskmes ajalooline vaade tema elutööle, tema rollile emade- ja lastekaitse kujundamisel ning selle arendamisel Eesti Vabariigis. Mare Tormteadusmagister, haridusloolane Taimi TulvaTallinna ülikooli emeriitprofessor, sotsiaaltöö ajaloo uurija Ella Kirsipuu portree (1936). Foto: Eesti pedagoogika arhiivmuuseum 20. sajandil on Eesti riikluse

Aasta 2023 oli erihoolekandes keeruline: lahendus tuli leida mitmele probleemile. Eelseisvale aastale aga võib heita lootusrikka pilgu, sest jätkusuutlik erihoolekanne on sotsiaalministeeriumi üks 2024. aasta prioriteetseid projekte. Elen Preimannsotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Sügisel 2022 tekkis kohtumääruse alusel ööpäevaringsele teenusele suunatud inimeste teenuskohtadele järjekord ja see probleem tuli eelmisel aastal lahendada.

Riigikontroll analüüsis 2022. aastal koduteenuse korraldust ja osutamist omavalitsustes ning riigi panust aastatel 2018–2023 koduteenuse kättesaadavuse parandamisse. Anneliis Armriigikontrolli auditiosakonna audiitor Hoolekandepoliitika strateegilistes valikutes on pikemat aega teadvustatud vajadust parandada eelkõige nende sotsiaalteenuste kättesaadavust, mis toetavad inimeste hakkamasaamist kodus. Koduteenuse pakkumise suurendamiseks on riik hakanud valdkonda senisest rohkem avalikku raha

Riigikogus läbis täna esimese lugemise valitsuse algatatud eelnõu, mille kohaselt kehtestatakse Eestis järgmise aasta algusest mootorsõidukimaks. Istungi algul andsid Riigikogu liikmed menetlusse arvukalt eelnõusid ja arupärimisi, mille vastuvõtmine lõpetati Riigikogu juhatuse otsusega kell 14.45. Seejärel esitasid saadikud veel umbes pool tundi protseduurilisi küsimusi ning mootorsõidukimaksu eelnõu aruteluni jõudis parlament kella

Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus on seadnud ambitsioonika eesmärgi – soovitakse aastaks 2028 suurendada bussisõitjate arvu kahekordseks. Selle saavutamiseks kaalutakse tasuta sõiduõiguse äravõtmist õpilastelt ja pensionäridelt, nagu selgitas keskuse direktor Andrus Nilisk. Eelmisel aastal kasutas Põhja-Eesti ühistranspordikeskust, mis teenindab Harju-, Lääne-, Lääne-Viru- ja Raplamaad, 11 miljonit reisijat. Niliski sõnul on neil plaan sõitjate

Peaminister Kaja Kallas ütlesRiigikogu infotunnis automaksu puudutavatele küsimustele vastates, et praegust julgeolekukorda arvestades on vaja riigikaitsesse rohkem investeerida ja seetõttu on vaja maksumaksjate suuremat panust. Kallas märkis saadikute küsimustele vastates, et valitsus on suurendanud riigikaitsekulutusi, et riigi turvalisust ja kaitsevõimet tagada. Ta rõhutas, et valitsus saab kulutada ainult maksumaksjatelt laekunud