Riigikontroll tutvustab täna hommikul toimuval avalikul istungil Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjonile olmejäätmete ringlussevõtu eesmärkide täitmise järelauditi tulemusi. Riigikontrolli auditi aruanne sedastab, et Kliimaministeeriumi tegevus jäätmetekke vältimisel ning jäätmete taaskasutuse ja ringlussevõtu eesmärkide täitmisel ei ole olnud tulemuslik. Aastaks 2025. peavad Euroopa Liidu liikmesriigid ringlusse võtma vähemalt pool kogu tekkivast olmejäätmete

Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutab täna toimuval avalikul istungil Riigikontrolli aruannet „Riigimetsa Majandamise Keskuse puidumüük kestvuslepingutega kokkuleppehinna alusel“. Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu märkis, et tuleb tagada riigimetsa majandamine heaperemehelikult ja kooskõlas seaduse mõttega. „Eesti huvides on, et me ei müüks oma puitu odavamalt, kui see väärt on.

Riigikogus ei leidnud täna toetust 23 saadiku esitatud umbusaldusavaldus taristuminister Vladimir Svetile. Svetile umbusalduse avaldamise poolt oli 21 Riigikogu liiget. Ministrile umbusalduse avaldamiseks olnuks vaja vähemalt 51 häält. Umbusaldusavalduse esitajaid esindanud Urmas Reinsalu ütles istungil, et umbusaluse põhjus on Sveti 2018. aastal antud intervjuus väljendatud mõtted. Muuhulgas oli Svet Reinsalu

Tänasel teisel Riigikogu erakorralisel istungjärgul võeti vastu muudetud mootorsõidukimaksu seadus ja tulumaksuseaduse muutmise seadus. Pool tundi pärast istungi lõppu koguneb Riigikogu täna kolmandat korda, et arutada taristuministrile esitatud umbusalduse avaldamise nõuet. Valitsuse algatatud mootorsõidukimaksu seaduse (364 UA) võttis Riigikogu esmakordselt vastu 12. juunil. President jättis seaduse 25. juunil välja kuulutamata,

Riigikogu kaks alatist komisjoni ja kaks erikomisjoni valisid endale täna erakorraliselt uued esimehed ja aseesimehed. Riigikogu maaelukomisjon valis erakorralisel istungil oma esimeheks tagasi Urmas Kruuse ja aseesimeheks Siim Pohlaku. Varem oli komisjoni aseesimees Arvo Aller, kes valiti juuli keskel Riigikogu teiseks aseesimeheks. Sotsiaalkomisjoni uueks esimeheks sai Madis Timpson, aseesimehena jätkab

Pärast seaduse uuesti arutamist valis Riigikogu erakorraliselt aseesimehed. Aseesimeeste valimise tingis senise teise aseesimehe Jüri Ratase asumine Euroopa Parlamendi liikmeks. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees Martin Helme esitas aseesimehe kandidaadiks Arvo Alleri, Reformierakonna fraktsiooni esimees Erkki Keldo seadis üles Toomas Kivimäe ning Isamaa fraktsiooni esimees Helir-Valdor Seeder Urmas Reinsalu kandidatuuri.

Sotsiaalministeeriumis on kavas luua uimasti puhtuse lausalise testimise süsteem – kui näiteks ööklubis amfetamiini ostad, peaks saama selle kvaliteeti kohapeal uurida. Narkopolitseis suhtutakse sellesse aga sügava skepsisega. “Ainete puhtuse testimine enne tarvitamist ei ole võluvits ja tekitab pigem võltskindlust,” ütleb tuntud politseinik Rait Pikaro. Novembri lõpus suri amfetamiini derivaadi MDMA,

Riigikogu võttis täiendaval istungil vastu neli seadust. Valitsuse algatatud riigi 2024. aasta lisaeelarve seaduse (456 SE) eesmärk on tagada riigi finantsstabiilsus ja jätkusuutlikkus. Lisaeelarvega täidab Eesti Euroopa Liidu eelarvereeglit, mille järgi peab eelarvepuudujääk jääma kolme protsendi piiresse SKPst. Negatiivse lisaeelarve meetmete kogumaht on 183 miljonit eurot, mis parandab eelarve positsiooni

Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon tutvub tänasel avalikul istungil Baltimaade riigikontrollide ühisaruandega Rail Balticu projektist, mille hinnanguline maksumus on tänaseks neljakordistunud ning ähvardab tekkida oluline eelarvepuudujääk. Kolme maa kõrgeimate auditiasutuste hinnangul on Rail Balticu projekti täies mahus lõpuleviimiseks vaja lisaks 19 miljardit eurot. Olukorda halvendab prognoositav Euroopa Liidu rahastuse lünk aastatel

Tänasel täiendaval Riigikogu täiskogu istungil läbis teise lugemise järgmise aasta lisaeelarve seaduse eelnõu ning esimese lugemise läbis eelnõu, millega Maa-amet korraldatakse ümber Maa- ja Ruumiametiks. Teise lugemise läbis valitsuse algatatud 2024. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (456 SE) eesmärk on tagada riigi finantsstabiilsus ja jätkusuutlikkus. Lisaeelarvega täidab Eesti Euroopa Liidu eelarvereeglit,