Categories: Tervis

Haiglad saavad küsida 12,6 miljonit kriisivalmisoleku parandamiseks, samas on COVID-19 pandeemia haiglatele toonud hiilgaslikud kasumid.

Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) ja sotsiaalministeerium avasid neljapäeval uue taotlusvooru, millest haiglavõrgu kava haiglad saavad tervisekriisideks ja hädaolukordadeks valmisoleku tõstmiseks taotleda kokku 12,6 miljoni euro ulatuses toetust.

Toetuse abil luuakse hapnikravi võimekusega isolatsioonipalateid ning parandatakse vältimatu abi toimepidevust pikaajalise elektrikatkestuse puhuks, teatas RTK.

“Investeerime haiglate vastupanuvõime tõstmisesse, et suurendada tervishoiusüsteemi võimekust COVID-19 pandeemia ja teiste kriisidega toime tulla. Seeläbi toetame patsientidele vajaliku ravi pakkumist ning ennetame vajadust suureneva haigestumise korral plaanilise ravi või ühiskonnaelu piiramiseks,” ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik pressiteates.

Investeeringute tulemusena luuakse 2023. aastaks COVID-19 patsientide jaoks 150 nakkusohutuse nõuetele vastavat ja kaasaegsel tasemel abi osutamiseks sobivat voodikohta. Selleks toetatakse nii uute isolatsioonipalatite ehitamist kui olemasolevate palatite ümberehitamist, sealhulgas hapnikravi võimekuse tõstmist ning negatiivse või positiivse rõhu tagamiseks vajalike ventilatsioonisüsteemide väljaehitamist.

Isolatsioonipalatite loomine suurendab võimekust pakkuda kvaliteetseid tervishoiuteenuseid suurenenud COVID-19 haigestumise tingimustes ning vähendab nakkuse leviku ohtu haiglas, vähendades seeläbi vajadust plaanilise ravi piiramiseks, uuringute ja operatsioonide edasilükkamiseks.

Teise tegevusena toetatakse olemasolevate elektrisüsteemide kohandamist, täiendavate elektrigeneraatorite, UPS-seadmete ja külmatranspordivahendite soetamist ning vastavate süsteemide väljaehitamist, et tõsta valmisolekut võimalikeks pikaajalisteks elektrikatkestusteks.



Haiglate taotlusi vastu võtva RTK avaliku taristu talituse juhataja Marek Atoneni sõnul toetuse puhul omaosaluse nõue puudub. “Toetuse määr on sada protsenti kõikidest kuludest ehk haiglad ise oma võimekuste parandamiseks midagi juurde maksma ei pea,” ütles Atonen.

Maksimaalne toetussumma isolatsioonipalatite rajamise ja hapnikuvõimekuse parandamiseks palati kohta on 73 000 eurot. Valmisoleku tõstmist elutähtsate teenuste osutamise jätkamiseks hädaolukordades toetatakse kuni 80 000 euroga haigla kohta.

Taotlusvooru rahastatakse REACT-EU vahenditest Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu 12,6 miljoni euroga. Toetus on mõeldud haiglavõrgu kavas nimetatud haiglatele ning taotlusvoor on avatud 27. jaanuarini 2022.

Tervishoiuteenuse osutajate tulu kasvas mullu aastaga 13 protsenti 1,68 miljardi euroni, valdkonna kasum kerkis 42 protsenti 128 miljoni euroni. Peamiselt oli kasv seotud pandeemias suurenenud haigekassa rahastusega ja riigieelarveliste toetustega.



Tervise Arengu Instituudi (TAI) statistika kohaselt moodustasid 70 protsenti tervishoiuteenuse osutajate tuludest, ehk 1,18 miljardit eurot, haigekassast laekunud tulud. Võrreldes 2019. aastaga suurenesid haigekassa laekumised tervishoiuteenuse osutajatele 113 miljonit eurot ehk 11 protsenti.

Riigieelarvest eraldatud lisavahendid toetasid pandeemiast põhjustatud lisakulude ehk isikukaitsevahendite ja raviasutuste kulude katmist.

Suurima osa ehk 74 protsenti haigekassa rahastusest said haiglad, 14 protsenti perearstid.

Tervishoiuteenuste osutajate tulud. Autor/allikas: Tervise Arengu Instituut

Patsientidelt laekunud tulu langes aastaga kolm protsenti, languse taga oli tavapärase töö seiskumine eriolukorras. Kokku moodustas patsientidelt laekunud summa tervishoiuteenuste osutajate tuludest 12 protsenti, kes maksid tervishoiuteenuste eest kokku ligi 201 miljonit eurot.

Laekumised patsientidelt suurenesid perearstiabiasutustes ja ambulatoorses eriarstiabis osutatavate teenuste eest, vastavalt 10 ja kuus protsenti.

Tervishoiuteenuse osutajate kulud kasvasud 2020. aastal 11 protsenti. Enam kui pool kuludest moodustas tööjõud, tööjõukulud kasvasid aastaga 10 protsenti.



Tervishoiuteenuse osutajate kasum kasvas aastaga 38 miljoni euro võrra 128 miljoni euroni.

Keskmiselt teenis üks tervishoiuteenuse osutaja 2020. aastal 90 000 eurot kasumit. Haiglate kasum kasvas aastaga 25 protsenti 40 miljoni euroni.

Investeeringuid tehti mullu 123 miljoni euro eest, millest 55 protsenti tehti hoonete laiendamiseks ja rekonstrueerimiseks ja 30 protsenti masinate ja seadmete soetamiseks.

Allikas. Err.ee

Jaga
admin

Recent Posts

Horoskoop – Kolmapäev 1 detsember

https://minuaeg.com/horoskoop/ Jäär 21. märts - 20. aprill Olete täna tavalisest kohusetundlikum ning kipute liiga palju…

6 hours ago

Pühapäeval, 28. novembril lahkus laulja ja muusikapedagoog Kalju Terasmaa.

Üle poole sajandi, kuni aastani 2005 Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri löökpillirühma kontsertmeistrina tegutsenud Kalju Terasmaa oli…

6 hours ago

48 nädal: Vanglate info – Tartu vanglas tegi üks vang enesetapu.

Möödunud nädalal laekus Tallinna vanglale kuus teadet kriminaalhooldusaluse kuriteokahtluse kohta: nelja hooldusalust kahtlustatakse isikuvastases, üht…

6 hours ago

OLULINE: Hoogustunud on petukõnede arv, selle aasta jooksul saanud Eesti inimestelt üle 7 miljoni euro.

Viimastel nädalatel on hoogustunud petukõnede arv, millega püütakse inimestelt raha välja meelitada. Petised on selle…

7 hours ago

ILM: Kolmapäev 1.12 – Mitmel pool sajab lund, kohati tuiskab, õhutemperatuur on -7..+1°C

Öösel: Pilves selgimistega ilm. Mitmel pool sajab lund, kohati tuiskab. Puhub loode- ja läänetuul 5-12,…

7 hours ago

OLULINE: Energiahinna hüvitise kalkulaator on toetuse arvutamisel peredele abiks

Rahandusministeerium on välja töötanud energiahinna tõusu osalise kompenseerimise veebirakenduse, kust pered saavad vaadata, kas kuulutakse…

7 hours ago