Erakorralised uudised
unnamed 1

Avaliku arvamuse uuring: eesti elanike majanduslik kindlustunne on paranenud

Märtsis läbi viidud avaliku arvamuse seireuuringu põhjal on Eesti elanike majanduslik kindlustunne võrreldes detsembriga paranenud. Maksumuudatusi peab vajalikuks veidi enam inimesi kui neid oli detsembris.

Vaatamata aasta alguses jõustunud maksumuudatustele ja sellest tulenenud tavapärasest kiiremale hinnatõusule aasta esimeses kvartalis, on elanike majanduslik kindlustunne ja hinnangud toimetulekule võrreldes detsembriga paranenud. Näiteks kui detsembris tundis ebakindlust planeerida ja katta oma leibkonna kulud 58% elanikest, siis märtsis tundis sama 45%. Majanduslik kindlustunne ja toimetulek on paranenud nii eestlaste kui muudest rahvustest elanike seas, kuid jätkuvalt on muudest rahvustest elanike seas majanduslike toimetulekuraskustega ja majanduslikku ebakindlust tunnetavate inimeste osakaal ligi 10 %võrra suurem kui eestlaste seas.

Elanike turvatunne on seevastu pisut langenud. Detsembris leidis 70% elanikest, et tunneb end Eestis elades turvaliselt ning märtsiks oli see näitaja langenud 65%-le.  Veidi alla poole (46%) elanikest leiab, et Eesti riik võib end praegusel ajal tunda turvaliselt, mis on viimaste aastate madalaim näitaja (detsembris 54%). Rahvusrühmade lõikes on turvatunne üldjoontes samal tasemel.

Ulatuslikuks kriisiks toimetulekuks omab plaani ligi neljandik (23%) elanikest, veidi üle poole (56%) on mõelnud selle vajalikkusele (kuid plaani teinud pole) ning viiendik (21%) pole ka plaani tegemisele mõelnud. Plaani tegemisele pole mõelnud sagedamini madalama haridustasemega, muudest rahvustest ja Kirde-Eestis elavad inimesed.

Seireuuringus ei ole antud küsimust varem küsitud, kuid kõrvutades tulemusi sügisel Päästeameti avaldatud uuringuga, mille järgi oli 2023. aasta kevadel kriisiks valmis 15% elanikest, saab anda hinnangu, et kriisiks valmistunud inimeste osakaal on aastaga veidi kasvanud.

Usaldus valitsuse, presidendi ja politsei  vastu  ei ole võrreldes eelmise aasta teise poolega muutunud. Märtsis usaldas valitsust 39% elanikest, presidenti 71% ja politseid 83%.

Viimaste aastate madalaimale tasemele on aga langenud usaldus parlamendi vastu: kui detsembris usaldas Riigikogu 35% elanikest, siis märtsis 28%. Võrdluseks, et aasta eest, 2023. aasta veebruaris usaldas Riigikogu 41% elanikest. Keskmisest vähem usaldavad Riigikogu madalama haridustasemega ja Kirde-Eestis elavad inimesed.

NATO-sse kuulumist toetab 77% elanikest ning see näitaja on sama, mis oli detsembris. Eestlastest toetab NATO-sse kuulumist 92%, muudest rahvustest elanike seas on pärast sõja puhkemist kasvanud toetus jäänud pidama 48%-le (võrdluseks, et 2022. aasta veebruari keskel toetas NATO-sse kuulumist 28% Eesti muudest rahvustest elanikest).

Toetus Vene Föderatsiooni sõjategevusele Ukrainas ei ole võrreldes detsembriga oluliselt muutunud. Sõjategevust toetab 4% ja mõistab hukka 81% elanikest ning 15%-l puudub selge seisukoht. Küll aga on veidi suurenenud toetus Ukrainale humanitaarabi osutamisele (detsembris toetas seda 74% ning märtsis 79%) ning Eesti panustamisele Ukraina sõjajärgsesse taasülesehitamisse (detsembris toetas 60% ja märtsis 65%).

Võrreldes detsembriga on suhtumine maksumuudatustesse muutunud pisut positiivsemaks, ent toetus rohepöörde läbiviimisele langenud. Detsembris pidas maksumuudatusi vajalikeks 39% elanikest, märtsis juba 44%.

Uuringuga saab lähemalt tutvuda Riigikantselei kodulehel 

Vaata ka:

Blue Breaking News YouTube Channel Art

Maksekeskus AS sai krediidivahendaja tegevusloa

Finantsinspektsioon andis esmaspäeval, 22. juulil Maksekeskus AS-le krediidivahendaja tegevusloa, mis annab ettevõttele õiguse vahendada tarbijale

Mazda pollurallikas Kolu Tammiku teel 24.07

Põhja päästekeskuse operatiivsündmused 24.07 – 25.07.2024

Tallinn 24.07 kell 22.42 said päästjad kutse Põhja-Tallinnasse Paavli tänavale, kus inimene oli roninud kasutuseta