Ravimite personaalse pakendamise teenust kasutavates Eesti hoolde- ja vanadekodudes elavate eakate ravimikasutamise uuringust selgus, et enam kui pooltel uuritud patsientidest (64,8%) esines raviskeemis vähemalt üks potentsiaalselt sobimatu ravim. Eesti Akadeemilise Farmaatsia Seltsi ja Benu apteegi sotsiaalfarmaatsia stipendiumi saanud uurimistööst selgus ka, et 34,3% patsientidest esines potentsiaalne ravimite koostoime, millest 7,4%
Loe edasi »admin
Kas teadsid, et tänapäeva plaastrid aitavad haavu ravida arme jätmata?
Õnnetus ei hüüa tülleid, kuid oma osa on sagelipeale ka teadmatusest või ettevaatamatusest tekkivat traumadel. Pole siis ime, et igal suvel ummistavad erakorralise meditsiini osakonna ootejärjekorra erinevad põletuste, haavade, hammustuste, luumurdude-nihestustega patsiendid. Eestlased on töökas rahvas ning kui juba töötegemiseks läheb, ununevad ka ettevaatusabinõud. EMOsse jõulised suvisel ajal kõikvõimalike hädade
Loe edasi »“Poissmeeste peo” ja “Tüdrukute õhtu” looja küpsetab juba uut tõsielusaadet: võtame ka 50-aastaseid!
Just praegu on käimas otsingud, et leida osalejaid uude Go3 tõsielusaatesse, mille loojaks on Oliver Muraveiski, kelle varasemate projektide hulka kuuluvad nii “Poissmeeste pidu” kui ka “Tüdrukute õhtu”. Mida kujutab endast aga uus saade? TV3.ee portaalile antud intervjuus tõdeb Muraveiski, et väga palju infot ta hetkel veel avaldada ei saa, ent üks
Loe edasi »Eestis on alkoholi tarbimine ja suitsetamine vähenenud.
Eestis on viimase kümne aasta jooksul vähenenud alkoholi tarbimine ja viimase kuue aasta jooksul suitsetamine, selgus tervise arengu instituudi (TAI) reedel avaldatud tervisekäitumise uuringust. Mõne korra nädalas või sagedamini tarvitab alkoholi umbes veerand vastanuist. Meestest enam kui kolmandik ja naistest 15 protsenti, vahendas “Aktuaalne kaamera”. Alkoholi tarvitamist rohkem kui kuus
Loe edasi »Suguakt muudab aju ehitust
Jaapani Saitama ülikooli neuroteadlane Shinji Tsukahara võrdles isaste rottide ajusid.Osa loomi polnud kunagi sugu teinud, teised olid selles vallas tunduvalt kogenumad. Selgus, et emastega kokku puutunud isasrottidel oli närvirakkude pinnal vähem jätkeid. Ameerika neuroloogiaühingu aastakonverentsil põhjendas Tsukahara erinevusi hormonaalsete muutustega, mida kutsub esile emaste rottide läheduses viibimine ning suguakt.Närvirakkude vahelised
Loe edasi »Kuidas grippi ära tunda, vältida ja haigestudes käituda?
Gripp algab sageli järsku, higistamise ja külmavärinate, lihaste ja jäsemete valude, kurguvalu, köha ja enamasti kõrge palavikuga. Üldjuhul jääb gripihaige voodisse ega ole võimeline tegema oma tavapäraseid toimetusi, räägib Apotheka proviisor Kristiina Sepp.Gripiviirused levivad peamiselt inimeselt inimesele, kui grippi põdev inimene köhib või aevastab. Nakkuse võib saada ka katsudes gripiviirusega
Loe edasi »Need on 7 tähtsat asja, mida käed Sinu tervise kohta räägivad
Vahel on sõrmed või isegi terve käsi tuim ja see kipitav tunne võib olla nii ajutine kui ka pikemaajalisem ning vahel tekib isegi kerge paanika, et kätt ei tunne ja vereringe käes äkki ei taastugi. Selle tunde põhjus võib olla tavaline väsimus või ka märk tõsisest terviseprobleemist.Alljärgnevalt saad olulist teavet,
Loe edasi »Kõige efektiivsem viis vererõhu langetamiseks 5 minutiga ilma ravimiteta
Vererõhk meie tervisele üks tavalisemaid ja ohtlikemaid haigusi. See moodne haigus on seotud stressi suurenemise, rasvumise, unetuse, liigsoolase toidu, suitsetamise ja alkoholi liigse tarbimisega. Me kõik oleme millalgi olukorras, kui vererõhu tõus on põhjustatud liigsest stressist või kehalisest aktiivsusest. Veresooned ahenevad ja lihased väsivad, tekitades sellega survet.Kas tead, mida sellises
Loe edasi »Enne basseini ujuma minemist pead kindlasti pesemas käima. Põhjus?
Kui ujume, siis satuvad vette ka surnud nahk, juuksed, higi ja kehavedelikud. Täiskasvanud annavad keskmiselt 0,4 grammi väljaheiteid iga suplemise kohta, kuid sel määral olevad mustus ja kehavedelikud tavaliselt teisi ujujaid ei ohusta. Basseinis kasutatav kloor muudab bakterid, viirused ja muud mikroobid ohutuks, kuid kahjuks on mõned eriti agressiivsed patogeenid,
Loe edasi »Mis on depressioon?
Me kõik tunneme end aeg-ajalt halvasti: oleme kurvad, pettunud, solvunud, ärritunud, masendunud – need on normaalsed tunded reageerimaks igapäevaelu tagasilöökidele ja ebaõnnestumistele, need on tunded meie elust. Depressioon on midagi enamat kui lühiajaline halb tuju või kurbus, depressioon on haigus. Depressiooni korral on inimesel raske oma igapäevase eluga toime tulla
Loe edasi »