“Majast väljas aknalauale ööseks põlema sätitud küünal on tekitanud aknaraami süüdates päris tõsise tulekahju,” rääkis päästeameti Põhja päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo nõunik Ants Aguraiuja. “Toidu-kõrbemised on igapäevased, sageli minnakse süüa tehes koguni poodi.” Kuigi naabrite rumaluste eest pole keegi kaitstud, on võimalik muuta maja tulekindlamaks. Korteriühistud saavad selleks linnalt toetust. Pimedail

Üleriigilise meditsiinispetsialiste koondava Vaabi andmebaasi suunal tehtavate päringute hulk on hüppeliselt kasvanud, kuna tööjõudu napib haiglates üle kogu Eesti. Süveneva tervishoiukriisi olukorras kutsub Vaab üles kõiki tervishoiu alal töötavaid spetsialiste, kes veel end andmebaasi kirja pole pannud ja oleks valmis haiglate päringutele reageerima, end registreerima, vahendab BNS. Vaabi andmebaasi halduri

„Soovime leida koostööpartneri, kes hoone renoveeriks ja ruumid lastehoiuteenuse osutamise tingimustele vastavaiks kohandaks,“ ütles linnaosa vanem Monika Haukanõmm. „Riigihanke õnnestumise korral hakatakse neis ruumides lastehoiu või lasteaia teenust osutama juba 2024. aasta hakul. Sel eesmärgil soovime sõlmida valdkonnas kogenud tegijaga kümneaastase kontsessioonilepingu. Pakkumuste esitamise tähtaeg on 6. detsember 2021.“ Tallinna

“Muutsime menüüd, tegime igasugu trikke ja imesid, et ellu jääda. Vaktsineerige ja käige restoranides, me oleme selle eest väga tänulikud,” kutsub kolme restorani peakokk Roman Zaštšerinski restoranide nädalale. Tema enda söögikohtades saab soodsa hinna eest maitsta näiteks hiidkreveti ravioolisid homaarikastmega, sidruni-võikreemi ja mustika tartaletti. Täna algav Tallinna restoranide nädal toob

“Kujutage ette, 21. sajandi Euroopa probleem on energiavaesus!” tõdeb ekspert Raivo Vare, et nii Eesti kui laiemalt Euroopa elektrikriisi on tekitanud börsispekulandid. Kuni Euroopa juhid päästeotsuseni jõuavad, peab igaüks ennast ise pankrotist päästma – elektribörsi Nord Pooli kodulehekülge passima ja tarbimist odavamale ajale sättima. Tallinna pensionäride ühenduse juht Andres Ergma,

1. novembri hommikuse seisuga on haiglas 571 koroonaviirusega nakatunud patsienti. Neist 410 vajab haiglaravi raskeloomulise COVID-19 tõttu, nendest omakorda 285 ehk 70% on vaktsineerimata ja 125 ehk 30% on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga. Ööpäeva jooksul avati haiglates 48 uut haigusjuhtu. Suri üheksa koroonaviirusega nakatunud inimest: 58-aastane mees, 69-aastased mees ja naine, 77-aastane

Pärast koolivaheaega on 1.-5. novembrini kodusel õppel 4.-8. klassid, koolis jätkavad 1.-3. ja 9.-12. klassid ning hariduslike erivajadustega õpilased. Linnapea Mihhail Kõlvart ütles eelmisel kolmapäeval, et praeguse kõrge nakatumise juures on vaja kindlaid samme, et hoida ära tervisekriisi süvenemist. “Otsuse minna pärast koolivaheaega osalisele distantsõppele võtsime vastu nõupidamisel pealinna koolijuhtidega,”

Siseminister Kristian Jaani (Keskerakond) nakatus koroonaviirusega ning ta jääb eneseisolatsiooni.

Internetimeedikud väidavad, et Eesti haiglates ruumi koroonahaigetele piisavalt ja kriisi pole olemas. Arvesse aga ei võeta, et haigeid peab ka keegi ravima ning neile peab jaguma ka masinaid. Lihtsalt voodikoht kedagi terveks ei tee. Mida väidetakse? “Eestis on 20 haiglat. Nendest 4 on ülisuurt. Üksinda Tartu haiglas on 900 voodikohta.

Viimastel nädalatel lisandub iga päev ligi 2000 koroonapositiivset ja aina suurema tõenäosusega võivad nakatuda ka vaktsineeritud inimesed. Teadusnõukoja liikme, Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professori Krista Fischeri sõnul näitavad arvutused, et vaktsineerimiskuuri läbinute hulgas on nakatunuid veidi üle ühe protsendi. Fischeri graafiku järgi on meil elanike hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga 57,2 protsenti,