Halloween – 31. oktoober Halloween hakkas Eestis meedia õhutusel levima 1980. aastate lõpus – niisiis umbes samal ajal mitmete Euroopa maadega. Pühakutepäeva laupäev oli eesti rahvakalendris varem tundmatu ja kombestikult ühendab tähtpäev endas meie hingedeaja, mihklipäeva ja mardipäeva tavasid. Halloween’i tähistatakse tänagi rohkem linnades, kus liiguvad ringi tontlike maskidega lapsed. Vahel harva

Eestis toimub talveajale ja suveajale üleminek vastavalt Euroopa Liidu direktiivile. Need ajalised muudatused viiakse ellu selleks, et kasutada päevavalgust efektiivsemalt. Kellakeeramise mõte on nihutada nn valget aega rohkem sellele ajale, mil suurem osa inimestest on aktiivne. Suveajale üleminek tähendab kella tunni võrra edasi keeramist, mis tähendab, et päevavalgust saab õhtupoolikul kauem

Rahvakalendri järgi tähistatakse suve algust jaanipäeval, mis langeb 24. juunile. Suvine pööripäev on astronoomilise suve algus. Sel päeval on pikim päev ja lühim öö. Jaanipäev on aga üks olulisemaid suviseid tähtpäevi paljudes Euroopa riikides, sealhulgas Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis ja Norras. Jaanipäeva tähistamine on seotud pikkade suveöödega ning sellel päeval kogunevad inimesed

Kevade algus on kevadisel pööripäeval 20. või 21. märtsil. Kevade saabudes muutub ilm ja kliima soojemaks ning päevad hakkavad pikemaks muutuma. Lumi sulab, puud ja taimed hakkavad õitsema ning loodus ärkab elule. Ilm kevade alguses võib olla muutlik, sealhulgas jahedamad päevad ja soojemad päikesepaistelised päevad. Kevad on tuntud ka sagedaste

Septembri teisel pühapäeval peetakse vanavanemate päeva, mille puhul heiskavad Eesti lipu kõik riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Vanavanemate tervitamiseks on Eesti lippe oodatud heiskama ka kõik teised. Lipud heisatakse päikesetõusul või hiljemalt kell 8 hommikul ning langetatakse päikeseloojangul, teatas riigikantselei. Vanavanemate päeva eesmärgiks on tänada ning

Lihavõttepühad tähistavad Eestis kevade algust ning on pidustuste ja traditsioonide aeg. 19. sajandist pärit kombeid jälgime tänagi, kuid näiteks praktika, kuidas värvitud munade abil endale õige mees valida, on jäänud (õigustamatult) unarusse. Loe lugu läbi ja saad teada, kas ikka tähistad lihavõtteid õigete kommetega. Eestis nimetatakse lihavõttepühi mitut moodi: ülestõusmispüha,

Täna 6 mai on LEHERISTIPÄEV Leheristipäevaks on enamasti nimetatud neljapäeva, mis asub ülestõusmispühade ja nelipühade vahele jäävate neljapäevade seas tuule- ja linnuristipäeva järel. Lehe- ehk rohuristipäev märgib aega, mil lehed puudel on puhkenud ning rohi maas. Sarnaselt teiste ristipäevadega kehtib ka leheristipäeval põllutöökeeld, puhkust tuli anda kõigele, mis maast kasvab.

Evangelist Markuse surmapäeva 25. aprillil on nimetatud ka äkksurmapäevaks, sest püha Markust peeti kariloomade kaitsjaks äkilise surma eest. Sel päeval kehtis põllutööde keeld, et künnihärga ei tabaks äkiline surm. Markusepäeva üks vanu rahvapäraseid nimetusi on ussikuningapäev: sel päeval kutsub madude kuningas oma alamad kokku nõupidamisele. Kuigi markusepäev on kolme nimega,