Riigikogu arutas Heaolu arengukava 2023–2030, mille kohta tegid ettekande sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ja sotsiaalkomisjoni liige Õnne Pillak. Riisalo selgitas, et Heaolu arengukava 2023-2030 kirjeldab olulisemaid väljakutseid, seab strateegilised eesmärgid ja määrab nende saavutamiseks vajalikud muutused järgmisel kaheksal aastal. Arengukava aitab ellu viia riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ seatud sihte ja

Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Martin Helme jätkas laupäeval kaitseväe juhtide süüdistamist, et Eesti on Ukrainat sõjaliselt abistades jätnud oma lahinguvõime unarusse. Avaldame Helme sotsiaalmeedia postituse muutmata kujul Tegelesin reedel terve päeva intensiivselt valimiskampaania ja erakonna asjadega, seetõttu ei saanud enne õhtut meie meedias keerlevat pahna jälgida. Parem oligi, seal keerleb ikka

Euroopa Liit uurib kiirkorras võimalusi, kuidas liikmesriigid saaksid ühiselt osta Ukraina abistamiseks laskemoona, pärast Kiievi hoiatusi, et tema väed vajavad kiiresti lisavarustust, rääkisid asjaga kursis olevad diplomaadid ja ametnikud. Euroopa Liidu välisministrid peaksid homme esmaspäeval, 20. veebruaril Brüsselis toimuval kohtumisel arutama Kiievile hädasti vajalike 155-millimeetriste suurtükimürskude ühishanke ideed, vahendab Reuters. ELi

Salajased dokumendid paljastavad, et Venemaa üks kurikuulsamaid ja ohtlikumaid oligarhe, Venemaa trollivabrikute eestvedaja ja Wagneri erarmee juht Jevgeni Prigožin otsis 2019. aastal võimalust EKRE salajaseks toetamiseks. Ajaleht Politico paljastas täna salajastel dokumentidel põhineva uurimuse, mis annab ülevaate Prigožini juhitud infooperatsioonidest kogu maailmas. Üks konkreetne dokument näitab, kuidas Prigožoni palgal olevad operatiivtöötajad kavatsesid

õige eelistatum peaministrikandidaat ka pärast riigikogu valimisi on Kaja Kallas, kellele järgnevad kindla vahega Jüri Ratas ja Martin Helme. Kallas, Ratas ja ka Lavly Perling koguvad peaministrikandidaatidena rohkem toetust, kui on toetus nende juhitavatele erakondadele. Kantar Emor esitas ERR-i uudistetoimetuse tellimusel vastajatele küsimuse, keda nad sooviksid näha Eesti peaministrina pärast

Valimisringkonnas nr 1 (Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosa) on populaarsemad kandidaadid Kristen Michal (Reformierakond) ja Vadim Belobrovtsev (Keskerakond) ja Signe Riisalo (Reformierakond). Valimisringkonnas nr 2 (Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosa) on populaarsemad kandidaadid Mihhail Kõlvart (Keskerakond), Siim Kallas (Reformierakond) ja Leo Kunnas (EKRE). Valimisringkonnas nr 3 (Tallinna Mustamäe ja Nõmme linnaosa) on populaarsemad kandidaadid Lauri Laats (Keskerakond), Martin Helme (EKRE) ja Urmas Paet (Reformierakond) . Valimisringkonnas nr 4 (Harju-

Mäletate neid kumminuiadega politseibandesid ja jõhkraid turvakappe, kes Tallinna Kalamajas Mem Cafe’d piirasid ja selle pidajaid ning külastajaid ahistasid? Mäletate neid päästjaid, kes süvavõimurite survel tulid inimestele soojaandvaid tünnilõkkeid kustutama? Mäletate neid meediaahve, kes parastavaid ja ironiseerivaid lugusid treisid? Mäletate neid ekrevihkajaist poliitikuid, kes meeleavaldajaid mõnitasid? Milline massiline näidishukkamine, milline

Valimisringkonnas nr 1 (Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosa) on liider Reformierakond 29 protsendiga ja teisel kohal Keskerakond 18 protsendiga. Järgnevad Eesti 200 14 protsendi ning SDE ja EKRE võrdselt 12 protsendiga. Valimisringkonnas nr 2 (Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosa) on esikohal Keskerakond 34 protsendiga, mis on loogiline arvestades,

Jens Stoltenberg valib hoolikalt sõnu. NATO range Norra päritolu peasekretär on kuulus selle poolest, et suudab rangelt teemas püsida. Kui ta sel nädalal hoiatas, et „surve all” Lääne kaitsesektoril on „probleem”, oli tal tõsi taga. Venemaa sõda Ukraina vastu on kestnud peaaegu aasta. Kümned tuhanded on hukkunud. Kieli Instituudi andmetel

Kaitseväe juhataja kindral Martin Herem nimetab valedel põhinevaks laimuks EKRE esimehe ja endise rahandusministri Martin Helme Postimehes esitatud väiteid Eesti kaitsevõime kohta. Herem rõhutab, et nii tema kui kaitseväe juhataja asetäitja kindralmajor Veiko-Vello Palm on valeväiteid pidanud korduvalt tagasi lükkama, kuid seepeale on neile heidetud ette sekkumist poliitikasse. Herem kirjutas