Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on pärast pool aastat väldanud läbirääkimisi kohalike omavalitsustega (KOV) välja töötanud muudatusettepanekud, kuidas alates 2025. aastast muuta linnade ja valdade rahastamise põhimõtteid. Eesmärk on vähendada regionaalset ebavõrdsust ning tagada elu toimimine igas Eesti paigas. „Ma olen väga tänulik kõigile kohalike omavalitsuste juhtidele ja Eesti Linnade ja Valdade

Riigikogu liige Helir-Valdor Seeder küsisRiigikogu infotunnis siseminister Lauri Läänemetsalt peaministri ülesannetes, kuidas juhtus nii, et valitsus viib ellu ühe erakonna ja ühtlasi kõige kallima lubaduse ehk maksuküüru kaotamise, kuid täitmata jääb kõigi erakondade ühine lubadus – õpetajate palga tõstmine. Siseminister peaministri ülesannetes ütles küsimusele vastates, et arvestades riigieelarve olukorda ja

Elu ja võimalused Eesti piirkondades on jätkuvalt väga erinevad. Võimalused tööd teha, terviseteenuseid saada või ka ettevõtlust arendada on inimestele osades Eesti piirkondades väga keerulised, selgub hiljutisest raportist. Valitsus on ette võtnud jõulised sammud ebavõrdsuse vähendamiseks. Möödunud, 2022. aasta põhjal tehtud regionaalse arengu tegevuskava seire aruandest selgub, et Eestis on

Eesti peaminister Kaja Kallas osaleb kolmapäeval, 13. detsembril Brüsselis toimuval Euroopa Liidu ja Lääne-Balkani tippkohtumisel ning 14.-15. detsembril toimuval Euroopa Ülemkogul. Euroopa Ülemkogu peamised teemad on ELi laienemine, Ukraina toetuse jätkamine ja ELi lisaeelarve kokkuleppimine järgmiseks neljaks aastaks. Peaminister Kaja Kallase sõnul ootab Eesti eesolevalt Ülemkogult eelkõige kutse esitamist Ukrainale

Jõgeva, 12. detsember 2023 – Eesti riik on viimastel aastatel saavutanud märkimisväärset majanduskasvu. See on toonud kaasa nii riigieelarve kasvu kui ka inimeste sissetulekute tõusu. Eesti majanduskasv on olnud nii tugev, et see on hakanud mõjutama ka Eesti maksutulusid. Maksukoormus on viimastel aastatel kasvanud ja see on jätkuvalt tõusuteel. Maksukoormuse

Peaminister Kaja Kallas keskendus oma iga-aastases Euroopa Liidu kõnes Riigikogu ees Ukraina toetamisele ja Euroopa Liidu tulevikule. Oma esinemist alustas Kallas tõdemusega, et Eesti kuulumine Euroopa Liitu ja NATOsse on meie julgeoleku nurgakiviks. Selle tähtsust kinnitab ilmekalt Venemaa täiemahuline agressioon Ukraina ja tema õiguse vastu vabalt valida oma tulevikku. Peame

Tänasel Riigikogu istungil andsid ülevaate Euroopa Liidu poliitika teostamisest peaminister Kaja Kallas ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Liisa Pakosta. Peaminister Kaja Kallas alustas oma kõnet märkides, et oleme rahva ja riigina selgelt väljendanud oma iseseisva eksisteerimise peamist tagatist: ei kunagi enam üksi. „Me oleme ajaloos maksnud ränka hinda

Peaminister vastas arupärimisele maksukoormuse kohta Riigikogu kuulas ära vastused kuuele arupärimisele. Riigikogu liikmete Alar Lanemani, Varro Vooglaiu, Leo Kunnase, Martin Helme, Helle-Moonika Helme, Arvo Alleri ja Evelin Poolametsa esitatud arupärimisele elanikkonna kavandatava maksukoormuse tõusu kohta (nr 48) vastas peaminister Kaja Kallas. Arupärijad soovisid teada millisel määral plaanib valitsus sissetulekute ebavõrdsust

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon (ELAK) ja väliskomisjon arutasid täna koos peaminister Kaja Kallasega Eesti seisukohti Euroopa Ülemkogul, kus Euroopa juhid sel nädalal muu hulgas otsustavad, kas alustada Ukraina ja Moldovaga liitumisläbirääkimisi. Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Liisa Pakosta sõnul peavad komisjonid Ukraina ja Moldovaga liitumiskõneluste alustamist väga vajalikuks. Ta

Euroopa Parlament ja nõukogu saavutasid reedel esialgse kokkuleppe ajakohastada ELi eeskirju, et vähendada gaasituru CO2-heidet ja luua vesinikuturg. Uued normid hõlbustavad taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2-heitega gaaside (sh vesiniku) kasutuselevõttu ning tagavad samal ajal varustuskindluse ja taskukohase energia. Taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2-heitega gaasid aitavad vähendada heitemahukate sektorite heitkoguseid ja toetada Euroopa