Kolmandaid doose tehakse praegu rohkem kui esimesi Eakate vaktsineeritust tõstab koduvisiit Õiguse tõhustusdoosiks kinnitab saaja Tõhustusdoosidele on riik seadnud erisuse: kuus kuud pärast viimast süsti võivad neid peale meedikute saada vaid õpetajad ja sotsiaaltöötajad, samuti vähemalt 65-aastased. Samas ei ole kolmanda vaktsiinidoosi jagajatel võimalik kontrollida, kas nende juurde tulnud inimene

Täna avalikkusele saadetud Tartu arstide liidu pöördumises öeldakse, et koroonakriisi kolmanda laine ohjeldamine Eestis on ebaõnnestunud. Tervishoiuasutused, sealhulgas Tartu ülikooli kliinikum, on jõudnud kriitilise taluvuspiirini. Seniste suundumuste jätkumise korral on suur oht leida end olukorrast, kus haigla ukse taha võivad jääda isegi erakorralist abi vajavad patsiendid. «Koroonaviirusega nakatunud patsientide arv

Eelmise ööpäeva jooksul tabati 1 narko- ja 5 alkoholi tarvitamistunnustega mootorsõiduki juhti. Liiklusõnnetused 19.10.2021 kell 03.36 toimus liiklusõnnetus Narvas Tallinna mnt ja Kangelaste prospekti ristmikul, kus 36-aastane naine ei andnud sõiduautoga Mercedes-Benz C200 teed peateel liikunud 46-aastase mehe juhitud sõiduautole Renault Megane ja toimus kokkupõrge. Renaulti juhile andis kiirabi abi

“Pole võimalik vältida korraga vaktsineerimist ja viirust,” ütleb viroloogiaprofessor Andres Merits. Juba 117 Tallinna klassis möllab koroona ning distantsõpet pole peagi enam võimalik vältida, lisab pealinna haridusjuht Andres Pajula. “Praegu jääb koroona tõttu ravimata pea 21 000 muu terviseprobleemiga inimest,” nendib Tartu Ülikooli rakendusviroloogia professor Andres Merits ja kutsub haiglate

“Pole võimalik vältida korraga vaktsineerimist ja viirust,” ütleb viroloogiaprofessor Andres Merits. Juba 117 Tallinna klassis möllab koroona ning distantsõpet pole peagi enam võimalik vältida, lisab pealinna haridusjuht Andres Pajula. “Praegu jääb koroona tõttu ravimata pea 21 000 muu terviseprobleemiga inimest,” nendib Tartu Ülikooli rakendusviroloogia professor Andres Merits ja kutsub haiglate

Problemaatilist liikluskäitumist saab seostada ebatervisliku elustiiliga, näiteks alkoholi ja kiirtoidu tarvitamisega, selgus Tartu Ülikooli psühhofüsioloogia professor Jaanus Harro juhtimisel valminud uurimistööst. Eestis tehtud uuringus osales 817 inimest, seejuures oli mehi ja naisi ligikaudu pooleks. Eesti psühhobioloogilise liikluskäitumise uuringu raames vastasid osalejad küsimustele impulsiivsuse ja agressiivsuse kohta ning andsid vere- ja

Tartu Ülikooli juhitava reoveeuuringu sellenädalased tulemused kinnitavad, et viirusekoguse kasv jätkub üle Eesti. Kõige enam on nädalaga viirust lisandunud Ida-Virumaa reovette. Valdavalt on viirusekogus üle Eesti kas suur või väga suur. Kui möödunud nädalal võis uuringutulemusi kajastaval kaardil täheldada veel üksikuid linnu, mille reoveest koroonaviirust ei leitud või leiti vähe,

„Haiglate ülekoormuse vältimiseks on parim vahend vaktsineerimine, eriti vanuserühmades, kellel on suurem tõenäosus haigestumisel haiglaravi vajada. Kõige efektiivsemad vaktsiinid annavad ca 90% kaitse haiglaravi vajava COVID-19 vastu kolme nädalaga (Spikevax ehk Moderna). Seega ei saa öelda, et vaktsineerida pole enam mõtet,“ kinnitas Tartu Ülikooli rakendusviroloogia professor Andres Merits, lisades, et

Eelmise ööpäeva jooksul tabati 4 narko- ja 7 alkoholi tarvitamistunnustega mootorsõiduki juhti. Liiklusõnnetused 13.10.2021 kella 09.00 ajal toimus liiklusõnnetus Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Rõuma külas Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla mnt 41 km, kus sõiduautoga Honda Jazz kõrvalteelt peateele vasakpööret sooritanud 53-aastane naine sõitis ette sõiduautole Mercedes-Benz E 200, mida juhtis 31-aastane naine. Honda

Kuidas teha nii, et võimalikult paljud isad jääksid väikelapsega koju? Kuidas julgustada vanaduspensioni saajaid töötamist jätkama? Mis paneks ehitajaid isikukaitsevahendeid kasutama? Mida teha selleks, et töötuskindlustushüvitise saajad alustaksid tööotsingutega võimalikult varakult? Need on küsimused, millele otsib sotsiaalministeerium vastuseid sellel aastal käima lükatud sekkumisprogrammis, kirjutab sekkumisprogrammi koordinaator Elis Kaljuvee. Sotsiaalministeerium katsetab