Riigikogu otsustas täna erakorralisel istungjärgul asuda muutma presidendi poolt välja kuulutamata jäetud mootorsõidukimaksu seadust, lisaks valis parlament erakorraliselt kaks aseesimeest: esimese aseesimehena jätkab Toomas Kivimägi ja teiseks aseesimeheks sai Arvo Aller. Riigikogu otsustas jätta presidendi poolt välja kuulutamata jäetud mootorsõidukimaksu seaduse (364 UA) muutmata kujul uuesti vastu võtmata. Valitsuse algatatud

Riigikogu põhiseaduskomisjon ja rahanduskomisjon otsustasid täna teha täiskogule ettepaneku mitte võtta muutmata kujul uuesti vastu presidendi poolt välja kuulutamata jäetud mootorsõidukimaksu seadust. Põhiseaduskomisjoni esimehe Hendrik Johannes Terrase sõnul leidis komisjon, et seadust ei saa muutmata kujul uuesti vastu võtta. „President asus seisukohale, et seaduses olevad sätted ei ole võrdse kohtlemise

Riigikogu esimees Lauri Hussar kutsus 37 Riigikogu liikme ettepanekul kokku Toompea lossi istungisaali Riigikogu erakorralise istungjärgu 15. juulil algusega kell 10.   Päevakorras on Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud mootorsõidukimaksu seaduse uuesti arutamine (364 UA) ja Riigikogu aseesimeeste erakorraline valimine. Riigikogu juhatuse ettepanek erakorralise istungjärgu töö ajagraafiku osas on

Vaba ja demokraatliku Iraani toetusrühma esindajad sõidavad visiidile Prantsusmaale Pariisi, kus tegutsevad Iraani eksiilvalitsus ja vastupanuliikumine praegusele ajatolla režiimile ja Iraani Islamivabariigile. Eksiilvalitsus moodustatakse valimiste teel iga viie aasta tagant ja praegu juhib seda valitud president Maryam Rajavi. Vaba ja demokraatliku Iraani toetusrühma esimehe Juku-Kalle Raidi sõnul pandi Iraani vastupanuliikumisele

Riigikogu esimees Lauri Hussar võttis täna Riigikogu nimel vastu Ülemaailmse Ukrainlaste Kongressi kõrgeima tunnustuse – Püha Vladimiri medali. Välismaal elavaid ukrainlasi ühendav Ülemaailmne Ukrainlaste Kongress otsustas annetada Riigikogule Püha Vladimiri medali panuse eest Ukraina toetamisse, samuti selle eest, et Riigikogu tunnistas esimesena maailmas holodomori Ukraina rahva genotsiidiks. Eesti kuulutas 1932.–1933.

Riigikogu võttis täiendaval istungil vastu neli seadust. Valitsuse algatatud riigi 2024. aasta lisaeelarve seaduse (456 SE) eesmärk on tagada riigi finantsstabiilsus ja jätkusuutlikkus. Lisaeelarvega täidab Eesti Euroopa Liidu eelarvereeglit, mille järgi peab eelarvepuudujääk jääma kolme protsendi piiresse SKPst. Negatiivse lisaeelarve meetmete kogumaht on 183 miljonit eurot, mis parandab eelarve positsiooni

Riigikogu lõpetas täna kevadistungjärgu korralised istungid, mille jooksul võeti vastu 57 õigusakti. Riigikogu pidas kevadistungjärgul 71 korralist istungit. Koos 17 infotunniga ulatus täiskogu tööaeg 307 tunni ja 47 minutini. Korralistel istungitel võttis Riigikogu vastu 41 seadust, 13 otsust ja kolm avaldust. Komisjonidest langes suurim koormus rahanduskomisjonile, mis oli 13 eelnõu

Riigikogu võttis tänasel istungil vastu üheksa seadust ja ühe otsuse ning sai ülevaate kohtukorraldusest. Riigikogus vastu võetud valitsuse algatatud mootorsõidukimaksu seaduse (364 SE) kohaselt kehtestatakse Eestis alates järgmise aasta algusest kaheosaline mootorsõidukimaks.Loe ka: Toeta Minuaeg.com – Aita Hoida Tasuta Sisu! Maks hakkab koosnema esiteks osast, mida tasub mootorsõidukiomanik igal aastal

Riigikogu kiitis kolmapäevasel istungil kolmandal lugemisel heaks mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu. Eelnõu toetas 57 riigikogu liiget, vastu oli 28 liiget. Valitsuse algatatud mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu (364 SE) kohaselt kehtestatakse Eestis alates järgmise aasta algusest kaheosaline mootorsõidukimaks. See maks koosneb kahest osast: iga-aastasest maksust, mida tasub mootorsõidukiomanik liiklusregistris registreeritud sõidukitelt, ning registreerimistasust,

Riigikogu kiitis tänasel istungil heaks seadused, millega tõstetakse trahviühiku suurus kahekordseks ning suurendatakse mitmeid riigilõive. Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (trahviühiku suurendamine) (415 SE) kohaselt tõuseb karistusseadustikus sätestatud rahatrahvi määramise aluseks oleva trahviühiku suurus 2025. aasta algusest kaks korda ehk neljalt kaheksale eurole. Trahviühiku