15.–28. novembrini toimunud seireetapi käigus testiti koroonaviiruse suhtes 1970 inimest. Neist 5,8% andis positiivse proovi, sealjuures 3,7% ehk iga 17. täisealine oli veel nakkusohtlik. Nakkusohtlikest 80%-l esinesid kas kerged või mõõdukad haigusnähud.Seireuuringu juhi, Tartu Ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul on need näitajad olnud enam-vähem samasugused juba augusti lõpust alates.

Koroonaviiruse levimust hoiab püsivalt suurena omikrontüve uus alamvorm ja inimeste vähenev ohutunne, selgub Tartu Ülikooli juhitavast seireuuringust. Seireuuringu novembrikuise etapi tulemused näitasid, et koroonaviiruse levimus püsib neljandat kuud ühtlaselt suur. Sama võib öelda antikehade levimuse kohta. Seireuuringu juhi, Tartu Ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul on näitajad olnud enam-vähem samasugused

Tartu Ülikooli juhitava seireuuringu novembrikuise etapi tulemused näitavad, et koroonaviiruse levimus püsib neljandat kuud ühtlaselt suur. Sama võib öelda antikehade levimuse kohta. Viiruse laia levikut toetab ühelt poolt omikrontüve senisest veelgi kergemini nakkav alamvorm ja teisalt ka inimeste üha kahanev ohutunne. 15.–28. novembrini toimunud seireetapi käigus testiti koroonaviiruse suhtes 1970

Tartu teadlaste juhitud uuring paljastas embrüo- ja emapoolsed geenid, mille täpne koostöö võimaldab embrüol pesastuda emakas ja areneda looteks. Kõnealune uuring paljastab olulisi teadmisi viljatusravis ja annab lootust paaridele, kellel ei ole kehaväline viljastamine seni edu toonud. Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia doktorant Mariann Koel ütles, et rasedus on loomulik

Säästva Arengu Komisjoni poolt tellitud ja Tartu Ülikooli rakenduskeskuse poolt läbi viidud uurimuse keskne eesmärk oli välja selgitada kohaliku omavalitsuse roll rohepöörde elluviimisel Eestis. Uuringust selgus, et suurimad väljakutsed on omavalitsuste jaoks seotud rohepoliitika rakendamisega tegevusvaldkondadesse – strateegiliste visioonide ja roheliste põhimõtete jõudmine liikluskorralduse, teedeehituse või haljastustööde nõuetesse või praktilistesse

Kuigi meie mehed hindavad oma tervist valdavalt heaks, näitab enam kui 3000 mehe seas läbi viidud terviseuuring, et pooled keskealised Eesti mehed on ülekaalus ja iga neljas suisa rasvunud.Käimasoleva meeste tervise kuu raames tasub märkida, et ülekaal on muutunud üha suuremaks meeste tervist ohustavaks riskiteguriks. See soodustab enamiku haiguste teket

Elektroonilist hääletamist kasutati Eestis esimest korda 2005. aasta kohalike omavalitsuste valimistel. Eesti ja Saksa teadlaste koostöös valminud uuring analüüsis, mil määral mõjutavad isiksuseomadused inimeste usaldust e-hääletuse vastu. Selgus, et seda soodustavad muu hulgas suurem koostöövõime ja omakasupüüdmatus. “Demokraatia eeldab, et kõik, kellel on lubatud hääletada, saavad seda ka päriselt teha.

“Saanuksime HIV levikut oluliselt ära hoida, kui oleksime juba varem tunnistanud süstlanarkomaanide olulisust epideemias,” nentis sotsiaalministeeriumi tervise ja tööministri nõunik Maris Jesse HIV-viirusele keskendunud konverentsil. https://youtube.com/watch?v=u-ddOndDIkI%3Ffeature%3Doembed Tallinnas toimunud konverentsil tõstatati küsimus covidi puhkemise tõttu veidi varju jäänud HIV-viiruse levikust Eestis. Rõhutati vajadust leida üles need eeskätt keskealised kodanikud, kes meie

Kuigi meie mehed hindavad oma tervist valdavalt heaks näitab enam kui 3000 mehe seas läbi viidud terviseuuring, et pooled keskealised Eesti mehed on ülekaalus ja iga neljas suisa rasvunud. Ülekaal on muutunud üha suuremaks meeste tervist ohustavaks riskiteguriks, mis soodustab enamike haiguste teket alates südame- ja veresoonkonna haigustest kuni pahaloomuliste kasvatajateni. Kehamassiindeksi

Loodusetundja Kristel Vilbaste tõdeb, et eelmise aasta lõpu seisuga oli punane kärbseseen Eesti populaarseim ravimtaim, edestades isegi musta pässikut. „Rahva seas levib selle pruukimine maarohuna, ent seene kasutus on läinud kaugele sellest, mis minu meelest mõistlik on ehk välispidisest kasutamisest.“ Raamatu „Meie maarohud“ ja koos Tartu ülikooli farmaatsiaprofessori Ain Raaliga