Tartu Ülikooli juhitava koroonaviiruse levimuse seireuuringu äsja lõppenud etapi tulemused näitavad, et viirusevastaste antikehadega inimeste hulk on saavutanud rekordtaseme, kuid viirus on täisealiste seas jätkuvalt laialdaselt levinud.    Seekordse seireetapi vältel testiti koroonaviiruse suhtes 2236 täisealist elanikku. Neist 5,1% andis positiivse viiruseproovi ning 3,3% oli jätkuvalt nakkusohtlik. Seega kujutab praegu nakkusohtu

Viimastel aastatel on nii teadurid, poliitikakujundajad kui ka pangad asunud rahalisele heaolule senisest enam tähelepanu pöörama. Puudub aga üksmeel, mida see sisuliselt tähendab või kuidas seda mõjutada. Varasemad uuringud on näidanud, et lisaks rahatarkusele ja sissetulekute suurusele mõjutavad rahaasjus tehtavaid otsuseid otsustamiskalded. See tähendab, et inimesed ei tee alati majanduslikus

Hiljutisest Eesti uuringust selgus, et koroonavaktsiini kolmas doos tõstab märgatavalt antikehade taset, mis aitavad ära hoida rasket haigestumist. Teadlased soovitavad seeläbi jätkuvalt, et need, kes ei ole veel täisvaktsineeritud, teeksid seda lähiajal. Koroonakriisi algusest saadik on meditsiinilaboris Synlab analüüsitud koroonateste. Hiljuti ilmunud uuringu tarvis uuriti pikema aja jooksul ettevõtte neid

„Õigupoolest soovitatakse pikka Covidit Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) poolt nimetada Covid-19 järgseks seisundiks, kuna inimene võib esmasest ägedast haigestumisest juba paraneda, aga teatud aja möödudes tekivad haigusnähud ja kaebused uuesti, mis võivad olla sarnased ägedate haigussümptomitega, aga ka täiesti uued, mida ei saa seostada millegi muuga kui Covid-19 läbi põdemisega,“ selgitas

Peaminister Kaja Kallas kinnitas laupäeval, et plaan on kinnitada rohepoliitika tegevuskava veel sel sügisel. Rohepoliitika juhtkomisjon, mille ülesandeks on rohepöördega seotud teemade põhjalikum arutelu valitsuse tasandil, tutvus komisjoni nõustava eksperdirühma ettepanekutega elurikkuse, kestliku toidusüsteemi ja kliimamuutustega kohanemise osas ning arutas ekspertidega rohepoliitika edasist elluviimist ja selle peegeldust valmivas 2023. aasta

Keskkonnaminister Madis Kallas teatas sel nädalal otsusest RMK raiemahtusid mitte vähendada, viidates energiakriisile ja küttepuu defitsiidile. Looduskaitsjad peavad aga varustuskindluse põhjendust ebapädevaks, kuna suur osa puidust läheb nende hinnangul teiste riikide ahjudesse. Eestis on metsamaa all 2,3 miljonit hektarit ehk 51 protsenti pindalast. See ala on aasta-aastalt tasapisi suurenenud, suuremad

“Tänane 25-protsendiline hinnatõus on ühes arenenud riigis igatahes ebanormaalne,” tõdes Tartu Ülikooli majandusteaduskonna professor Raul Eamets, kelle sõnul võiks riik võtta laene nii teede ehitamiseks kui ka kõrghariduse rahastamiseks. “Kui meie inflatsioon on 20 protsenti, siis peaksid ka palgad samas tempos tõusma,” lisas Tallinna Tehnikaülikooli professor Rainer Kattel. “Riik peaks

Eestis on Euroopa Liidu liikmesriikidest kõrgeim suremus gripi tüsistustesse, mistõttu laiendatakse sel sügisel tasuta gripivaktsiini kättesaadavust. Alates oktoobri keskpaigast on tasuta gripivaktsiini kättesaadav üld- ja erihoolekande teenusel olevatele inimestele, kõigile üle 60-aastastele, rasedatele, kuni 7-aastastele lastele ning gripi riskirühma kuuluvatele alaealistele. Tartu Ülikooli teadlaste hinnangul on grippi haigestumisel suurim risk

Terviseameti lattu jõudis täna 1400 doosi ahvirõugete vastaseks vaktsineerimiseks mõeldud vaktsiini Jynneos, millega immuniseeritakse nakatunute lähikontaktseid. Vaktsineerimisi viiakse läbi Lääne-Tallinna Keskhaiglas, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Tartu Ülikooli Kliinikumis, Pärnu Haiglas või Ida-Viru Keskhaiglas. Euroopa Liidus on tervisealaste hädaolukordade lahendamiseks mõeldud amet – HERA ning just tänu heale koostööle selles rahvusvahelises võrgustikus saime

  Tartu Ülikooli juhitava seireuuringu värsked tulemused näitavad, et koroonaviirusega on Eestis nakatunud ja nakkusohtlik pea iga 30. täisealine elanik. See näitaja on võrreldav märtsi lõpu tulemusega. Kuna aga haiguse kulg on enamasti leebete nähtudega, pole teadlaste sõnul muretsemiseks põhjust.    17.–29. augustini toimunud seireetapi vältel andis koroonaviiruse proovi 2570