Eesti antud sõjaline abi Venemaa agressiooni tõrjuvale Ukrainale läheneb juba 300 miljonile eurole, millega oleme üks suhteliselt enim panustanud riike, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm. “Eesti sõjaline abi Ukrainale hakkab lähenema 300 miljonile eurole. Sellega me oleme endiselt igasugustes suhtarvude mõttes – kas SKP-sse või kaitse-eelarvesse – maailma suurimaid toetajaid,”

Peaminister Kaja Kallas rääkis tänasel kohtumisel Kosovo peaministri Albin Kurtiga olukorrast Lääne-Balkanil, Venemaa agressioonist Ukrainas ja selle mõjudest ning kahepoolsetest suhetest. Peaminister Kaja Kallase sõnul kõneldi kohtumisel Eesti kogemusest demokraatia ülesehitamisel. „Meil on jagada palju väärtuslikke kogemusi, eriti e-valitsemise ja õigusriigi ülesehitamise valdkonnas. Demokraatia ehitamine on pidev protsess ja ka

Ametlike andmete kohaselt on Venemaa kallaletungi algusest alates Ukrainast Eestisse saabunud rohkem kui 115 000 sõjapõgenikku, kellest üle poole on jäänud Eestisse. Politsei- ja piirivalveameti andmetel põhineva sotsiaalkindlustusameti statistika kohaselt on neljapäeva (17. novembri) seisuga Eestisse saabunud 115 367 Ukraina sõjapõgenikku, kellest 27 615 (23,9 protsenti) on alaealised. Eestit kasutas transiidina ja

Täiendus 16.11.2022 – Kaitseminister Hanno Pevkuri sõnul võis teisipäeva pärastlõunal Poolat tabanud rakett olla õhutõrjerakett S-300. Tema sõnul ei saa ka välistada, et tegemist oli Ukraina õhutõrjeraketiga. “Spekulatsioone on olnud, et tegemist võis olla õhutõrjeraketiga S-300. Aga kas see ka nii on, seda peab uurimine näitama,” ütles Pevkur kolmapäeval ERR-ile.

Eesti Linnade ja Valdade Liit (ELVL) kuulutas välja riigihanke generaatorite soetamiseks, et need veel talve hakul saata abina Ukraina Žõtomõri oblasti omavalitsustele. Eesti kohalikud omavalitsused on selleks panustanud ühtekokku ligi 250 000 eurot. Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse esimees Mihhail Kõlvart nentis, et Ukraina abistamise küsimust on omavalitsustega arutatud. „Ühtlasi kohtusime tänavu

Ukraina president Volodymõr Zelenski andis G-20 riikide tippkohtumisele saadetud videopöördumises ülevaate Ukraina rahutingimustest. Zelenski sõnul peab Venemaa kinnitama Ukraina territoriaalset terviklikkust, viima oma väed Ukraina pinnalt välja ja maksma tekitatud kahjude eest hüvitist, vahendab Guardian. Samuti kutsus ta üles korraldama rahvusvahelist konverentsi, et määratleda sõjajärgne julgeolekuarhitektuur ja vältida Venemaa agressiooni kordumist.

Välisminister Urmas Reinsalu osales täna Brüsselis Euroopa Liidu välisasjade nõukogul, kus arutati mitmeid Ukraina abistamise ning EL kandidaatstaatusega seotud küsimusi. Ministri sõnul on äärmiselt oluline aidata Ukrainal valmistuda eesseisvaks talveks ning kaitsta energiataristut, mida Venemaa süstemaatiliselt praegu hävitada püüab. Eriti oluline on saata Ukrainale õhutõrje relvi ning –moona ning kaugmaarakette.

Välisminister Reinsalu kõneles Ukraina välisministri Dmõtro Kulebaga olukorrast rindel, eritribunali loomisest ja teavitas Eesti välisministeeriumi uuest kiireloomulisest humanitaarabisaadetisest Ukrainale. „Telefonikõnes Kulebaga õnnitlesin Eesti riigi nimel Ukrainat Hersoni vabastamise puhul,” sõnas Reinsalu.  Ukraina välisminister tänas Eesti rahvast toetuse eest Ukrainale ning ütles, et Hersoni inimeste pisarad tänaval Ukraina sõdureid tervitades on ka tänupisarad Eesti

Välisministeerium toetab kokku 665 826 euroga kiireloomulise humanitaarabi saatmist Ukrainale, et toetada Ukraina elanikke, sisepõgenikke ja põgenikke Gruusias talveks valmistumisel ja talve üle elamisel. Toetus jaguneb MTÜ Eesti Pagulasabi, MTÜ Mondo ja Päästeameti vahel. Välisminister Urmas Reinsalu ütles, et Venemaa üle kaheksa kuu kestnud sõda Ukraina vastu on põhjustanud humanitaarkriisi, mis

Toetus Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisele on küll viimastel kuudel veidi langenud, kuid püsib endiselt kõrge – 71 protsendi elanike arvates peaks Eesti vajadusel vastu võtma sõjapõgenikke. Riigikantselei tellitud Turu-uuringute küsitluse järgi oli oktoobris sõjapõgenike vastuvõtmise vastu 23 protsenti, ülejäänud ei osanud oma seisukohta avaldada. Kuu varem septembris toetas sõjapõgenike vastuvõtmist 73