aastal andis Eesti ajutise kaitse ligi 30 000 Ukraina sõjapõgenikule, kellest umbes 20 000 on tööealised (vanuses 20-64). Eesti keele õppimine ja argielu korda seadmine on aidanud kaasa sellele, et ligikaudu 60 protsenti tööealistest ukrainlastest on tänaseks leidnud töö. Iryna Kuzomko lõpetas 2019. aastal magistriõpingud Kiievi riiklikus ehitus- ja arhitektuuriülikoolis.

Vaja läheb: 800g veise või vasika kondiliha, kaks sibulat, soola, musta tera pipart, paar loorberilehte, üks suur või mitu väikest peeti, veerand kapsast, üks suurem porgand, 100 g juursellerit, neli kartulit, 1 tl äädikat (5-6%-line), konserv purustatud tomateid, kolm küüslauguküünt, suhkrut, hakitud peterselli, hapukoort. Valmistamine: Aseta lihatükk külma veega keema.

EL ja Ukraina otsustasid täna pikendada ja ajakohastada oma kehtivat maanteetranspordilepingut, mille eesmärk on aidata Ukrainal pääseda maailmaturgudele, kasutades transiidivõimalusi läbi ELi riikide ja tihendades sidemeid ELi turuga. Leping sõlmiti pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse ning see on oluliselt suurendanud Ukraina ja ELi vahelist maanteekaubandust, millest saavad kasu mõlemad riigid. Euroopa

Peaminister Kaja Kallas rõhutas eile ja täna Šveitsis Bürgenstockis toimunud Ukraina rahutippkohtumisel, et president Volodõmõr Zelenskõi rahuplaan, mille keskmes on Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse täielik taastamine, on Eesti vaates ainuke rahuplaan, mis tagab õiglase ja kestva rahu Ukrainale. Peaminister märkis, et see, milline on rahvusvahelise kogukonna vastus Venemaa agressioonisõjale

Politsei- ja Piirivalveamet viis Ukraina politseile 31 autot, mis olid varem piirkonnapolitseinike kasutuses ning mida enam ei kasutata. Annetusega aitab Eesti uuendada Žõtomõri ja Tšernihivi politsei sõidukiparki. PPA peadirektor Egert Belitševi sõnul töötab Ukraina politsei sõjas eesliinil, kus neil on lahendada hulk kriisiaegseid ülesandeid. „Käisime aasta alguses PPA väikese delegatsiooniga

Peaminister Kaja Kallase sõnul osaleb Eesti kohtumisel, et avaldada toetust Ukrainale, president Volodõmõr Zelenskõile ja tema rahuplaanile. „Ukraina rahuvalem, mille keskmes on Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse täielik taastamine, on Eesti vaates ainuke rahuplaan, mis tagab õiglase ja kestva rahu Ukrainale,“ rõhutas Kallas. Peaministri sõnul on oluline ka see, et

Balti riikide välisministrid kutsuvad täna saadetud ühiskirjas G7 riike üles tegutsema selle nimel, et Venemaa külmutatud varad võetaks kasutusele Ukraina hüvanguks. Täna algava G7 kohtumise eel avaldatud ühiskirjas ütlevad Eesti välisminister Margus Tsahkna, Läti välisminister Baiba Braže ja Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis, et Venemaa agressioon Ukraina vastu on jõhker ÜRO

Peaminister Kaja Kallas rõhutas Berliinis toimunud Ukraina ülesehituskonverentsil, et rahvusvaheline abi Ukrainale peab jätkuma mitte ainult suuremas mahus, vaid ka pikaajaliselt. Samuti kutsus ta üles jätkama ühiseid pingutusi, et Venemaa maksaks agressiooniga tekitatud kahjude eest. Berliinis toimuv Ukraina konverents (URC2024) on jätk iga-aastastele kõrgetasemelistele kohtumistele, eesmärgiga tuua kokku poliitilisi liidreid,

Välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostöö asekantsler Mariin Ratnik osales täna, 11. juunil Berliinis Ukraina ülesehituskonverentsi raames toimunud G7+ Ukraina energiataristu abistamise koordinatsioonigrupi kohtumisel, kus teatas, et Eesti eraldab Ukraina energiatoetusfondi (Ukraine Energy SupportFund) jaoks 400 000 eurot. „Venemaa rünnakute eesmärk on ilmselge: energiataristu rivist välja löömisega üritatakse hävitada Ukraina majanduse ja ühiskonna

Riigikogu esimees Lauri Hussar koos Läti, Leedu, Poola ja Ukraina spiikriga tegid täna Białystokis ühisavalduse, kus peavad vajalikuks tugevdada riikide rolli Kesk- ja Ida-Euroopa julgeoleku tagamisel ja Ukraina toetamisel ning märgivad, et Venemaa jätkuv agressioon nõuab Ukraina-meelselt koalitsioonilt otsustavamaid tegusid. Spiikrite kinnitusel jätkavad nende riigid tööd kahepoolsete julgeolekukoostöö lepete ja