Välisminister Urmas Reinsalu kohtus eile, 10. veebruaril ASEAN-i riikide Indoneesia, Malaisia, Tai ja Vietnami diplomaatiliste esindajatega. Kohtumisel käsitleti Venemaa sõda Ukraina vastu ning arutati Eesti koostööd ASEAN-i ja selle liikmesriikidega.   „Jagasin kohtumisel osalenud ASEAN-i liikmesriikidega veendumust, et peame üheskoos kaitsma ÜRO põhikirjas sisalduvaid põhimõtteid. Rõhutasin, et rahu

Ukrainas sai täna reedel, 10. veebruaril vene õhurünnakus tabamuse Krivõi Rihi soojuselektrijaam, mille turbiin langes rivist välja. Lisaks tuli Ukrainast teade, et üks Vene rakett oli vahepeal liikunud läbi Rumeenia ja Moldova territooriumi. Plahvatused kostusid Ukraina lääneosas Vinnõtsa, Zaporižja, Hmelnõtski, Ivano-Frankõvski ja Lvivi oblastites. Lisaks olid plahvatused Žõtomõris. Kokku oli

Ukraina luure sai kätte „Vene dokumendi”, milles oli välja toodud eesmärk vallutada Moldova, avaldas Ukraina president Volodõmõr Zelenski täna Brüsselis Euroopa Ülemkogus kõneledes. „Hiljuti rääkisin Moldova presidendi Sanduga ja andsin talle teada, et meie luurel õnnestus selline asi kätte saada. Venemaal on detailne paan Moldova poliitilise olukorra hävitamiseks. Venemaa dokument

Itaalia peaminister Giorgia Meloni ütles, et Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni otsus kutsuda visiidile Ukraina president Volodõmõr Zelenski oli kohatu. Zelenski kohtus eile kolmapäeval, 8. veebruaril Pariisis lisaks Macronile ka Saksamaa kantsleri Olaf Scholziga. Väljaande Le Monde teatel ei kritiseerinud Meloni kutseta jäämist. „Ma arvan, et meie tugevus selles võitluses on ühtsuses,”

Venemaal peetakse imelikuks, et president Vladimir Putin kutus ööl vastu tänast neljapäeva, 9. veebruari kokku riigi julgeolekunõukogu istungi. Kremli ajakirjanikud märgivad, et viimati juhtus selline asi enne sissetungi algust Ukrainasse. Formaalselt oli kohtumine pühendatud üleujutuste ja metsatulekahjudega võitlemisele, kuid mitteametlikult arutati ka Ukraina sõjalise erioperatsiooni teemat. „Putin pidas kolmapäeva hilisõhtul

Aleksandr Orelil (60) olid olemas kõik nõutud dokumendid, aga Eestis teda vastu ei võetud. Donetskist pärit Ukraina arst Aleksandr Orel üritas 29. jaanuari öösel koos bussitäie inimestega Narva piiripunktis Euroopa Liitu siseneda, et edasi Poola oma laste ja lapselapse juurde sõita. Tal oli kaasas paar kuud tagasi lahkunud abikaasa Maria

Ukraina president Volodõmõr Zelenski tegi kolmapäeval järjestikused ette teatamata visiidid Ühendkuningriiki ja Prantsusmaale ning suundub neljapäevaks Brüsselisse. Prantsusmaa president Emmanuel Macron lubas kolmapäeva õhtul, et Prantsusmaa aitab Ukrainal selle sõja võita. Suurbritannia lubas Ukrainale nimetamata jäänud pikamaa relvi ja muud sõjatehnikat. Saksamaa korraldab järgmisel nädalal “tankikohtumise” Ukrainale lääneriikide päritolu tankide

Poola endine maavägede ülem kindral Waldemar Skrzypczak avaldas arvamust, et Ukrainal võib juba olla tuumarelv. Ta jagas oma seisukohta intervjuus raadiole ZET. „Ma ei välista, et Ukrainal on tuumarelvad, kuna ukrainlastel on tuumajaamad, teadlased, laborid ja vastavad insenerid. See tähendab, et neil on sellise relva omamiseks kõik olemas. Põhimõtteliselt ei

USA hiljutine lubadus saata Ukrainasse täiustatud M1 Abramsi lahingutanke oli kiire vastus tõsisele probleemile. Probleem on selles, et Ukraina on sõda kaotamas, kirjutab väljaandes New York Times sõjanduse asjatundja Christopher Caldwell. Mitte sellepärast, et selle Ukraina võitlevad halvasti või inimesed on lootuse kaotanud, vaid sellepärast, et sõda on kujunenud I maailmasõja

Asjatundjad rääkisid väljaandele Newsweek, et NATO liikmesriikide poolt Ukrainale tarnitud peamiste lahingutankide suurem kaal võib tekitada probleeme Ukrainas nende kasutamisega. Viimastel nädalatel on Kiievi läänepoolsed toetajad teatanud, et on valmis varustama Ukraina armeed keerukate peamiste lahingutankidega. USA president Joe Biden teatas 25. jaanuaril, et USA tarnib Ukrainale 31 tanki M1 Abrams.