Peaminister Kaja Kallas pöördus kolmapäeval vabariigi 104. aastapäeva eelõhtul Eesti Rahvusringhäälingu kaudu rahva poole öeldes, et tänavust vabariigi aastapäeva tähistame erakordselt keerulises julgeolekuolukorras, mis paneb meid taas mõtestama vabadust, mõistma selle väärtust ja olema tänulik, et Pika Hermanni tornis lehvib sinimustvalge lipp, edastas valitsuse kommunikatsioonibüroo. Vabadus on peaministri sõnul kaalul

Mõistan täielikult hukka Venemaa massiivse sõjalise rünnaku Ukraina vastu. Venemaa tahab Ukraina ründamisega minna tagasi aega, kus kehtis arusaam „kel jõud, sel õigus“. Agressioonikuritegu puudutab maailmas igaüht ja rahvusvaheline kogukond peab nüüd olema otsustav, andes selge ja ühese hukkamõistu ja vastuse. Vaba maailm peab koonduma Ukraina selja taha – Venemaal

Peaminister Kaja Kallas viibib tänasest pühapäevani Pariisis, Brüsselis ja Münchenis. Täna, 16. veebruaril osaleb peaminister Kallas Pariisis Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni kutsel õhtusöögil Saheli piirkonda enim toetavate Euroopa ja Aafrika riikide ning Euroopa Liidu institutsioonide juhtidega, kus arutatakse Saheli piirkonna julgeoleku teemadel. Homme, 17. veebruari hommikul kohtub peaminister Kaja Kallas

Riigikogus arutati energiaarvete hüvitamisega seotud küsimusi Riigikogu istungil vastasid arupärimistele peaminister Kaja Kallas, majandus- ja taristuminister Taavi Aas ning riigihalduse minister Jaak Aab. Peaminister Kaja Kallas vastas Riigikogu liikmete Peeter Ernitsa, Anti Poolametsa, Henn Põlluaasa, Alar Lanemani, Riho Breiveli, Jaak Valge, Paul Puustusmaa ja Ruuben Kaalepi esitatud arupärimisele energiaarvete hüvitamise

Peaminister Kaja Kallas toonitas esmaspäevasel riigikogu istungil, et valitsuse poolt välja töötatud energiatoetuse meetmed on sisemajanduse kogutoodangut arvesse võttes Euroopa ühed lahkemad. Peaminister vastas esmaspäeval riigikogus Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni saadikute poolt esitatud arupärimisele energiaarvete hüvitamisest, milles heidavad muuhulgas valitsusele ette, et loodud toetusmeetmed on liialt aeganõudvad ning bürokraatilised, vahendab

Valitsuse liikmed said julgeolekualasel kabinetinõupidamisel ülevaate Ukraina kriisi viimasest seisust. Ukraina piiride lähistele ja Valgevenesse on koondatud pretsedenditu hulk Vene Föderatsiooni vägesid, mistõttu on sõjalise eskalatsiooni oht väga kõrge. Eestile otsest sõjalist ohtu pole, kuid arvestama peab sõjaga kaasnevate kõrvalmõjudega küber- ja siseturvalisuse, energeetika ja majanduse vallas ning võimalike sõjapõgenikega.

“Meil on demokraatia, mis tähendab seda, et kõikidel inimestel on rahumeelselt õigus oma meelt avaldada. Ja oma protesti, olgu see siis koroonakriisi ohjeldamise seisukohast või valitsuse vastu – kõigil on õigus seda teha ja seda ka tehakse. Aga seda tehes peab siiski jääma viisakaks,” manitses peaminister Kaja Kallas. Kallas ütles,

Oleme kogu covid-kriisi ajal püüdnud ühiskonda hoida võimalikult avatuna ja lapsed koolis. See on meil suures pildis õnnestunud. Võrreldes teiste riikidega on Eesti kontrollimeetmed olnud palju leebemad. Teisipäeval otsustasime valitsuskabinetis, et kontrollimeetmed leevenevad järk-järgult ja alustame lastest ja noortest. Meetmete leevendamisel manitsevad ettevaatlikusele nii teadusnõukoda, Terviseamet kui ka arstid ja

???????????????????? ????????????̈????????????????????: “Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Enne oma protseduurilist küsimust ma tahaksin meenutada ühte Türgi vanasõna: kui härg pääseb paleesse, siis ei muutu ta kuningaks, vaid palee muutub laudaks. Aga nüüd asja juurde. Kõigepealt ma tahaksin kiita teie

Tahame kontrollimeetmeid leevendada niipea kui võimalik, kuid peame ühiskonnana neid otsuseid tegema targalt, sest läbimõtlemata otsused võivad sõna otseses mõttes maksta elusid. Me ei saa mõtlematult kopeerida teisi leevendusi teinud riike, sest meie stardipositsioonid pole identsed. Eesti olukorral on teatud eripärad. Esiteks, teised leevendusi teinud riigid on alustanud kaugemalt, paljudes