Riigikogu võttis täiendaval istungil vastu neli seadust. Valitsuse algatatud riigi 2024. aasta lisaeelarve seaduse (456 SE) eesmärk on tagada riigi finantsstabiilsus ja jätkusuutlikkus. Lisaeelarvega täidab Eesti Euroopa Liidu eelarvereeglit, mille järgi peab eelarvepuudujääk jääma kolme protsendi piiresse SKPst. Negatiivse lisaeelarve meetmete kogumaht on 183 miljonit eurot, mis parandab eelarve positsiooni

Riigikogu lõpetas täna kevadistungjärgu korralised istungid, mille jooksul võeti vastu 57 õigusakti. Riigikogu pidas kevadistungjärgul 71 korralist istungit. Koos 17 infotunniga ulatus täiskogu tööaeg 307 tunni ja 47 minutini. Korralistel istungitel võttis Riigikogu vastu 41 seadust, 13 otsust ja kolm avaldust. Komisjonidest langes suurim koormus rahanduskomisjonile, mis oli 13 eelnõu

Riigikogu võttis tänasel istungil vastu üheksa seadust ja ühe otsuse ning sai ülevaate kohtukorraldusest. Riigikogus vastu võetud valitsuse algatatud mootorsõidukimaksu seaduse (364 SE) kohaselt kehtestatakse Eestis alates järgmise aasta algusest kaheosaline mootorsõidukimaks. Loe ka: Toeta Minuaeg.com – Aita Hoida Tasuta Sisu! Maks hakkab koosnema esiteks osast, mida tasub mootorsõidukiomanik igal

Riigikogu kiitis kolmapäevasel istungil kolmandal lugemisel heaks mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu. Eelnõu toetas 57 riigikogu liiget, vastu oli 28 liiget. Valitsuse algatatud mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu (364 SE) kohaselt kehtestatakse Eestis alates järgmise aasta algusest kaheosaline mootorsõidukimaks. See maks koosneb kahest osast: iga-aastasest maksust, mida tasub mootorsõidukiomanik liiklusregistris registreeritud sõidukitelt, ning registreerimistasust,

Riigikogu kiitis tänasel istungil heaks seadused, millega tõstetakse trahviühiku suurus kahekordseks ning suurendatakse mitmeid riigilõive. Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (trahviühiku suurendamine) (415 SE) kohaselt tõuseb karistusseadustikus sätestatud rahatrahvi määramise aluseks oleva trahviühiku suurus 2025. aasta algusest kaks korda ehk neljalt kaheksale eurole. Trahviühiku

Riigikogus ülespandud näitusel Aasta Puitehitis 2023 on stendidel näha mulluse aasta silmapaistvamad puitehitised, millega tutvustatakse puidu kasutamise võimalusi tulevikuarhitektuuris. Riigikogu keskkonnakomisjoni esimehe Igor Taro sõnul näitab täna avatav väljapanek kujukalt, kuidas on võimalik puidu targa kasutamise kaudu ja puitu väärindades laiendada selle rakendamist kliimaeesmärkide täitmiseks. „Näitus annab kujuka ülevaate metsarikkuse

Riigikogu võttis täna vastu seaduse, mis võimaldab võtta Ukrainale tekitatud sõjakahjude hüvitamiseks kasutusele Venemaa isikute varad, mis on rahvusvaheliste sanktsioonide alusel külmutatud. Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 65 ja selle vastu oli kolm Riigikogu liiget. Põhiseaduskomisjoni esimehe Hendrik Johannes Terrase sõnul on külmutatud varade kasutamiseks õigusliku regulatsiooni loomine keeruline väljakutse, millega

Riigikogu võttis vastu seaduse, millega suurendatakse Riigikogu rolli põhiseaduslike institutsioonide eelarveotsuste tegemisel. Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 70 Riigikogu liiget. Rahanduskomisjoni algatatud riigieelarve seaduse muutmise seadusega (391 SE) välditakse olukorda, kus valitsus otsustab nende sõltumatute institutsioonide rahastamise üle, kelle ülesanne on täitevvõimu tegevuse sõltumatu kontrollimine ja tasakaalustamine. Seadus loob aluse, et

  Riigikogus on vaatamiseks Poola ja Ameerika Ühendriikide suursaatkonna korraldatud näitus “Emme, ma ei taha sõda!”, mille avamine on Riigikogu hoone vestibüülis  8.mail kell 11. Riigikogu esimees Lauri Hussar ütles, et sõda, mis on jäädvustatud laste piltidel nende silmade kaudu toob hinge sügava kurbuse. „Ükskõik, kus sõda toimub, kannatavad selle

Riigikogu võttis tänasel istungil vastu valitsuse algatatud seadusemuudatuse, mis muudab selgemaks elektroonilise hääletamise regulatsiooni ning loob tulevikus võimaluse Riigikogu valimistel ka mobiiltelefoniga hääletada. Riigikogu valimise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (344 SE) kõrvaldatakse viimastel valimistel e-hääletamise regulatsioonis ilmnenud kitsaskohad, millele on tähelepanu juhtinud Riigikohus. Läbipaistvuse suurendamiseks