Eesti sulgeb oma õhuruumi Vene lennuettevõtete lennukitele, valitsus tegeleb otsuse juriidilise vormistamisega. “Eesti liitub Poola initsiatiiviga ning keelab kõigil Venemaa lennuettevõtetel meie õhuruumi kasutamise,” teatas majandus- ja taristuminister Taavi Aas laupäeval ERR-ile pressiesindaja vahendusel. “Koostame vastavasisulise otsuse ettepaneku, mille järel on plaan sulgeda Eesti õhuruum Venemaa lennuettevõtetele. Kutsun üles meie

Keskerakonna fraktsioon mõistab otsustavalt ja üksmeelselt hukka Vene Föderatsiooni sõjalise agressiooni Ukraina Vabariigi vastu, mis on karmis vastuolus rahvusvahelise õigusega ning õõnestab mitte ainult Ukraina, vaid kogu Euroopa ning maailma julgeolekut. Venemaa riigijuhtide avaldused ei jäta enam ruumi arvamusele, et enne sõjalist rünnakut toimunud suhtlust paljude maailma riikide liidritega peeti

Euroopa Ringhäälingute Liit teatas, et Venemaa ei saa tänavu osaleda Eurovisiooni lauluvõistlusel. EBU teatel põhineb otsus Eurovisiooni reeglitel ja organisatsiooni väärtustel. Ukrainas toimuva sõja valguses annaks Venemaa võistlusel osalemine üritusele halva maine, teatas EBU. Organsiatsioon konsulteeris enne otsuse langetamist oma liikmetega. Nii Eesti kui ka Soome teatasid täna, et loobuvad

Kiiev langes reede varahommikul alates kella neljast Venemaa uue raketirünnaku alla, tabamusi on saanud elurajoonid. Ukraina siseministri nõunik Anton Geraštšenko teatas, et reede varahommikul tabasid pealinna Kiievit raketid. “Löögid Kiievile tiib- või ballistiliste rakettidega jätkusid,” ütles ta ajakirjanikele lühisõnumis. Geraštšenko postitas oma sotsiaalmeedia kontole fotod, mille hulgas on näha ka

Peaminister Kaja Kallas pöördus kolmapäeval vabariigi 104. aastapäeva eelõhtul Eesti Rahvusringhäälingu kaudu rahva poole öeldes, et tänavust vabariigi aastapäeva tähistame erakordselt keerulises julgeolekuolukorras, mis paneb meid taas mõtestama vabadust, mõistma selle väärtust ja olema tänulik, et Pika Hermanni tornis lehvib sinimustvalge lipp, edastas valitsuse kommunikatsioonibüroo. Vabadus on peaministri sõnul kaalul

Valitsuse liikmed mõistsid hukka Venemaa presidendi Vladimir Putini otsuse tunnustada Donetski ja Luganski separatistlikke nn rahvavabariike ja piirkonda täiendavate väeüksuste viimise. See on rahvusvahelise õiguse jäme rikkumine, mis suurendab laiaulatusliku sõjategevuse puhkemise võimalust ja on ohuks kogu Euroopa julgeolekule. „Eesti valitsuse liikmed mõistavad üheselt hukka Donetski ja Luganski separatistlike rahvavabariikide

Venemaa tõmbas puruks Minski kokkulepped. See näitab, et Moskva eesmärk on konflikti süvendada, mitte lahendada. President Putini otsus tunnustada Donetski ja Luganski separatistlikke piirkondi riikidena on rahvusvahelise õiguse ja Ukraina territoriaalse terviklikkuse jõhker ja õigustamatu jalge alla tallamine. Eesti ei tunnista seda kunagi. Viimaste kuude julgeolekukriis on jälle selgelt näidanud,

“Teenetemärgid on tunnustus Eesti inimestele ja meie sõpradele välismaal, kes oma tegevusega on hoidnud meie põhiseaduse sõna ja mõtet, et Eesti riik on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus,” rõhutas riigipea. Eesti tänab arste,

Peaminister Kaja Kallas kohtus eile Müncheni julgeolekukonverentsil NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga. Kallas ja Stoltenberg rõhutasid, et peame olema valmis võimaluseks, et Venemaa tekitatud julgeolekukriis kestab kaua. „NATO selged sõnumid ning meie jõuline kaitse- ja heidutushoiak on ainuõige lähenemine Venemaa agressioonile,“ ütles Kallas. Peaminister Kallase sõnul näitavad viimased arengud Ukraina piiridel

Veebruari alguses suletud uste taga USA rahvasaadikutele antud ettekandes lausus USA relvajõudude ühendatud kindralstaabi ülem kindral Mark Milley, et juhul kui Venemaa peaks otsustama oma vägedega Ukrainasse tungida, suudaks Moskva vallutada Kiievi 72 tunniga. Salajane briifing toimus 2. ja 3. veebruaril. Selle käigus arutatu lekitati välja USA uudistekanalile FOX News