Kuigi Eesti peredest 49% on kaheliikmelised, 22% on kolmeliikmelised, 20% neljaliikmelised ning ülejäänud 9% on viie või enama liikmelised, leiab terve Riigikogu, et toetuse tõusu vajab ainult see 9% Eesti peredest. Sel kuul tabas Riigikogu haruldane ja ennenägematu üksmeel – presidendile kinnitamiseks saadeti perehüvitiste seaduse eelnõu, mille järgi loetakse Eestis

„Minu arvates on Eesti poliitikas praegu väga palju valesti. Riigikogu ei ole täna hea poliitika tegemise kodu, aga võiks olla,“ ütleb president Kersti Kaljulaid. President Kersti Kaljulaid… või peaks teile ütlema: töötu president Kersti Kaljulaid – te olete nüüd aasta otsa töötu olnud? See ei vasta tõele. Seetõttu paluks nii

 Käimas on veel juriidilised konsultatsioonid enne kui riigiprokuratuur otsustab, kas taotleda EKRE-sse kuuluvalt Kingolt saadikupuutumatuse äravõtmist. Kaitsepolitseis ligi aasta kestnud uurimine on sisuliselt läbi. Riigiprokuratuur tutvustas kahtlustatavate kaitsjatele toimiku materjale ja tegeleb nüüd juba kaitsjate taotluste lahendamisega. „Prokuratuur tegi toimikumaterjalid kaitsjatele kättesaadavaks novembri lõpus ning neil oli võimalik prokuratuurile taotlusi

Tänasel Riigikogu sügisistungjärgu viimasel korralisel istungil polnud kavas eelnõude menetlemist, küll aga tegi Riigikogu ees pöördumise Ukraina Ülemraada esimees Oleksandr Kornijenko. Kornijenko tänas Riigikogu Venemaa Ukraina-vastase agressiooni fookuses hoidmise eest. „Käesolevalgi hetkel jätkab Venemaa meie linnade pommitamist – alles eile oli üks rünnak Kiievi vastu – ja rahumeelsete ukrainlaste tapmist

Eestisse saabus visiidile Ukraina parlamendi aseesimees Oleksandr Kornijenko, kes esineb täna pöördumisega Riigikogu ees. Kornijenko teeb pöördumise kell 10 algaval Riigikogu istungil. Pöördumist saab jälgida otsepildis Riigikogu YouTube’i kanalil ja Riigikogu veebilehel. Salvestist saab hiljem vaadata YouTube’is. Pühapäevani kestva visiidi käigus kohtub Kornijenko Riigikogu esimehe Jüri Ratase ja aseesimehe Helir-Valdor

Riigikogu võttis kolmapäeval 14.12.2022 vastu ohvriabi seaduse, millega paraneb alates järgmise aasta 1. aprillist abi kättesaadavus vägivalla, kuriteo või kriisijuhtumi ohvritele ning muutub selgemaks kuriteoohvrite hüvitiste taotlemise süsteem. Pere- ja seksuaalvägivalla ohvrid hakkavad saama traumast taastumist toetavat vaimse tervise abi sõltumata süüteomenetlusest, teatas sotsiaalministeeriumi pressiesindaja. Paremaks abistamiseks saab sotsiaalkindlustusamet õiguse

Riigikogu kiitis tänasel istungil heaks seaduse, mis loob alused ja tingimused eestikeelsele õppele üleminekuks. Seadusega sätestatakse, et kooli ja lasteasutuse õppekeel on eesti keel. Seaduse kohaselt lähevad esimesena eestikeelsele õppele üle 2024/2025. õppeaastal lasteaiad ning 1. ja 4. klassid. Gümnaasiumis ja kutsekeskhariduse õppekavade alusel läbiviidavas õppes võib 2024/2025. kuni 2029/2030.

Riigikogus toimus täna Reformierakonna fraktsiooni algatatusel olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Kuidas toetada noorte vaimset tervist?“ arutelu. Ettekandega esinesid sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, Eesti Noorteühenduste Liidu juht Triin Roos, Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juht Karmen Maikalu ning Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsiooni tegevjuht Ott Oja. Minister Signe Riisalo avaldas oma ettekandes heameelt

Riigikogu võttis tänasel istungil vastu 19 õigusakti, nende seas võttis parlament vastu 2023. aasta riigieelarve, toetas peretoetuste ning represseeritute ja tuumakatastroofi tagajärgede likvideerijate toetuse suurendamist, kehtestas väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse rahastamise regulatsiooni ning muutis eesti kirjanduse päeva riiklikuks tähtpäevaks. Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse ning teiste

Riigikogu võttis täna vastu 2023. aasta riigieelarve, mille tulud kasvavad tänavusega võrreldes 2,2 miljardit eurot. Riigieelarve tulude kogumaht on 15,6 miljardit ja kulude kogumaht 16,8 miljardit eurot. 2023. aasta maksukoormuseks kujuneb 33,3 protsenti SKPst ja eelarve struktuurne puudujääk püsib 2,6 protsendi juures. 2023. aastal jõuavad kaitsekulud Eestis esmakordselt üle ühe