Koostöös SEB Tartu Innovatsioonkeskuse ja Tartu Ülikooliga noorte seas läbi viidud uuringust selgus, et erinevate pettuse tüüpidega ollakse võrdlemisi hästi kursis ja kõige ohtlikumaks peetakse sotsiaalmeedia kaudu levivaid pettusi. 56% vastanutest usub, et nemad ei langeks investeerimispettuse ohvriks. Seejuures 43% neist tunnistas, et kokkupuude pettusega on olnud nii neil endil

Koostöös SEB Tartu Innovatsioonkeskuse ja Tartu Ülikooliga noorte seas läbi viidud uuringust selgus, et erinevate pettuse tüüpidega ollakse võrdlemisi hästi kursis ja kõige ohtlikumaks peetakse sotsiaalmeedia kaudu levivaid pettusi. 56% vastanutest usub, et nemad ei langeks investeerimispettuse ohvriks. Seejuures 43% neist tunnistas, et kokkupuude pettusega on olnud nii neil endil

Hoolimata keerulisest ajast riigirahanduses, oleme leidnud järgmise aasta riigieelarves võimaluse aidata neid inimesi, kes kõige suuremat tuge vajavad. Näiteks toetab riik laste harvikhaiguste ravi ja inimeste vaimset tervist. Samuti kasvab riigi tugi psüühikahäiretega inimestele. Alustan aga laiemast pildist. Seda selleks, et mõista paremini olukorda, kus praegu oleme. Paraku ei saa

Tartu Ülikooli Kliinikumi infektsioonhaiguste eriala esindajad prognoosivad algavaks viiruste hooajaks grippi haigestumise kasvu. Samuti on jõudnud Eestisse uued koroonatüved, mistõttu on oluline jälgida vaktsineerimise soovitusi. Kliinikumi infektsioonhaiguste vanemarst-õppejõu Matti Maimetsa sõnul on algaval sügistalvisel hooajal gripi levik kindlasti laialdasem kui paaril eelneval aastal. „Covid-19 pandeemia esimesel, 2020. aastal, vähenes grippi haigestumine oluliselt.

Vabariigi Valitsus otsustas suurendada haruldaste haiguste ehk harvikhaiguste ravi kättesaadavust, eraldades selleks riigieelarvest järgneva nelja aasta jooksul igal aastal 5 miljonit eurot. Lisaks sellele tehti Sotsiaalministeeriumile ülesandeks koostada järgmise aasta märtsi lõpuks ravikindlustuse seaduse muutmise väljatöötamise kavatsus, et lihtsustada ja kiirendada harvikravimite lisamist Tervisekassa poolt hüvitavate ravimite või tervishoiuteenuste nimekirja.

Vabariigi Valitsus otsustas suurendada haruldaste haiguste ehk harvikhaiguste ravi kättesaadavust, eraldades selleks riigieelarvest järgneva nelja aasta jooksul igal aastal 5 miljonit eurot.  Lisaks sellele tehti Sotsiaalministeeriumile ülesandeks koostada järgmise aasta märtsi lõpuks ravikindlustuse seaduse muutmise väljatöötamise kavatsus, et lihtsustada ja kiirendada harvikravimite lisamist Tervisekassa poolt hüvitavate ravimite või tervishoiuteenuste nimekirja.

Tänavu juulikuu keskpaigas märkas Tartu Ülikooli loodusmuuseumi zooloogia teadur Villu Soon Lahemaa rahvuspargi alal pikktiib-kimalast (Bombus sporadicus). Ehkki liik oli kunagi Eestis kaitsealusena kirjas, olid kõik varasemad leiud valesti määratud. Seekord viitab leid aga vähemalt ühele Eestis elanud pesakonnale. “Mina nägin pikktiib-kimalast Põhjaranniku lähedal Lahemaa rahvuspargis. See leiukoht otseselt ei

Regionaalhaigla uueks juhatuse liikmeks-ülemarstiks saab alates 15. oktoobrist 2023 dr Kristo Erikson. Senine haigla juhatuse liige-ülemarst prof Peep Talving jääb Regionaalhaiglasse ja asub taas juhtima erakorralise kirurgia keskust ning arendama edasi Regionaalhaigla traumakeskuse kontseptsiooni. Alates 2018. aastast on dr Erikson Regionaalhaigla intensiivravikeskuse juhataja-ülemarst. Varem on ta töötanud anestesioloogia ja intensiivravi

Eesti Laulu konkursile, millie lugude esitamise tähtaeg on 23. oktoobri keskpäev, on tänase seisuga laekunud vaid 12 lugu! ERR-i elamussaadete peatoimetaja Karmel Killandi sõnul on seni laekunud lugudest kuus eestikeelsed ja kuus inglisekeelsed, vahendab Menu. Killandi soovitab kõigil huvilistel siiski loo saatmisega mitte viivitada viimase hetkeni, sest 21. oktoobril tõuseb osavõtutasu

7. oktoobril jagati 11. korda riiklikke hariduspreemiaid. Tartus Vanemuise kontserdimajas toimunud pidulikul aasta õpetaja auhinnagalal kuulutati välja laureaadid 12 kategoorias ning anti välja kolm elutööpreemiat. Tänavu pälvisid haridustöötaja elutööpreemia Marju Lauristin, David Vseviov ja Rein Taagepera. Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas kutsus auhinnagala avakõnes üles tundma uhkust. „Eesti haridussüsteem on üks maailma