Riigikogu kiitis heaks seaduse, millega täpsustatakse õppekulude hüvitamise aluseid. Muudatuste eesmärk on tagada suuremale hulgale gümnaasiumilõpetajatele kõrgharidusele juurdepääs ja suunata õppijaid tegema vastutustundlikku erialavalikut. Seaduse järgi saavad tudengid samal kõrgharidusastmel uuesti tasuta õppida kümme aastat pärast lõpetamist. Kaob võimalus õppida samal ajal tasuta mitmel erialal. Kõrgkoolid saavad õiguse küsida õppeteenustasu

Riigikogu võttis täna vastu 94 saadiku esitatud avalduse, et märkida aasta möödumist Venemaa Föderatsiooni täiemahulise sõjalise agressiooni algusest Ukrainas ning avaldada austust ennastsalgavat võitlust pidavale Ukraina kangelaslikule rahvale. Avalduse vastuvõtmist toetas 85 Riigikogu liiget. Riigikogu mõistab avalduses hukka Venemaa Föderatsiooni jätkuva sõjalise agressiooni ning avaldab sügavat kaastunnet Ukraina inimestele, kelle

Riigikogu võttis tänasel istungil vastu seaduse, mille järgi väljastatakse Eestis edaspidi relvalube vaid Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikide kodanikele, kellel on Eesti elamisluba või kes elavad Eestis elamisõiguse alusel. Teiste välismaalaste relvaload tunnistatakse kehtetuks ja nende väljaandmine lõpetatakse. Määratlemata kodakondsusega inimestele väljastatud load kehtivad loal märgitud kuupäevani ehk maksimaalselt viis

Sotsiaalkomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Eesti inimarengu aruanne 2023“ arutelu heitis valgust asjaolule, et suur osa inimeste heaolu mõjuteguritest asub väljaspool tervishoiuvaldkonda. Ettekande tegid sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt, Eesti inimarengu aruande 2023 peatoimetaja, Tallinna Ülikooli sotsiaaltervishoiu professor Merike Sisask, aruande peatüki „Füüsiline keskkond ja vaimne heaolu“ toimetaja, Tallinna Tehnikaülikooli

Sotsiaalkomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Eesti inimarengu aruanne 2023“ arutelu heitis valgust asjaolule, et suur osa inimeste heaolu mõjuteguritest asub väljaspool tervishoiuvaldkonda. Ettekande tegid sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt, Eesti inimarengu aruande 2023 peatoimetaja, Tallinna Ülikooli sotsiaaltervishoiu professor Merike Sisask, aruande peatüki „Füüsiline keskkond ja vaimne heaolu“ toimetaja, Tallinna Tehnikaülikooli professor Helen Sooväli-Sepping ja Sotsiaalministeeriumi vaimse

Häirekeskus vastab riigiinfo telefonilt 1247 tänavuste riigikogu valimistega seotud küsimustele. Riigiinfo telefoni operaatorid vastavad kolmes keeles ööpäevaringselt. Häirekeskuse jaoks on see teine kord, mil riigiinfo telefon vastab valimistega seotud küsimustele. „2021. aasta kohalike omavalitsuste valimiste kogemusest saab enim kõnesid olema seoses üldise korraldusega – kes, kuna ja kus saab hääletada. Samuti oleme arvestanud, et suur osa kõnedest on seotud e-valimiste rakenduse

Riigikogu arutas Heaolu arengukava 2023–2030, mille kohta tegid ettekande sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ja sotsiaalkomisjoni liige Õnne Pillak. Riisalo selgitas, et Heaolu arengukava 2023-2030 kirjeldab olulisemaid väljakutseid, seab strateegilised eesmärgid ja määrab nende saavutamiseks vajalikud muutused järgmisel kaheksal aastal. Arengukava aitab ellu viia riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ seatud sihte ja

Meil on 29 valikvastustega küsimust, millele on vastanud ka kandidaadid. Hääleandja leiab igas valimisringkonnas sinu vastustega enim sobivad kandidaadid. Lisaks näed ka neid, kellega on suurim erinevus. Näitame ka kandidaadi ja vastaja paiknemist skaalal parempoolne-vasakpoolne ja liberaalne-konservatiivne. Tulemuste lehel kandidaadi nimele vajutades näeb lisainfot tema kohta ning saab võrrelda enda

Järgmisel nädalal saadab riik igale hääleõiguslikule inimesele Riigikogu valimiste kohta teabelehe, millelt leiab hääletamisega seotud informatsiooni. Teabeleht jõuab valijateni hiljemalt 23. veebruaril.   Teabeleht kannab infot valimiste aja ja hääletamisõiguse kohta, samuti on lehel märgitud kõigi hääletamisruumide asukohad valija elukohajärgses omavalitsuses või Tallinna linnaosas. Need, kel on ametlik @eesti.ee e-posti

Riigikogu võttis vastu elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse, mis kiirendab taastuvenergiale üleminekut, sealhulgas eemaldades elektrivõrgust fantoomliitumised ja lühendades taastuvelektrijaamade planeeringutele kuluvat aega. Majanduskomisjoni algatatud mahukas seadus loob mitmed taastuvenergia edendamist soodustavad eeldused. Seaduse seletuskirja järgi puudub seni taastuvelektrit tootma hakata soovival ettevõtjal motivatsioon oma tootmise võimalikult kiireks väljaehitamiseks ja