aasta majanduskasv oodatust kiirem. Vaatamata pessimistlikele ootustele, osutus 2022. aasta esimene pool Eesti majanduse jaoks ootamatult edukaks. Ehkki inflatsioon ületas maikuus juba 20%, ei heidutanud see koheselt majapidamisi ning tarbimine kasvas kiiresti nii hinnas kui koguses. Endiselt oli inimeste huvi suur uute eluasemete soetamise vastu, mistõttu oli kõrge tehinguaktiivsus

Rahandusministeeriumi tutvustas teisipäeval 2023. aasta riigieelarve koostamise aluseks olevat majandusprognoosi, mille järgi kasvab Eesti majandus sel aastal kokku 1 protsendi võrra. Tuleval aastal peaks majandus kasvama aga 0,5 protsendi võrra, vahendab BNS. Viimatises, aprillis avaldatud suvises majandusprognoosis hindas rahandusministeerium veel Eesti tänavuseks majanduslanguseks 1 protsendi. 2024. aasta majanduse reaalkasvuks prognoosib

  Näituse eesmärk on näidata, mida Eesti maaelu arengukava 2014-2020 toetuste abil on põllumajanduses ja maaelus tehtud. Nende lugude kaudu on soov maanoori ja nende toredaid ideid esile tõsta, innustama teisi noori neid järgima või midagi veelgi põnevamat ette võtma.   „Näitusel esindatud projektide mitmekesisus näitab, kuivõrd võimekad on Eesti

    EASi ja KredExi ühendasutus sai 21. ja 22. juulil Istanbulis toimunud Ukraina majandusmõju foorumil “Go Global Awards” ekspordi edendaja tiitli. Ühtlasi kuulutati välja, et järgmine auhindamisüritus toimub oktoobris Eestis.      Konverentsile olid kokku tulnud ettevõtjad, ettevõtlusorganisatsioonid, poliitikud ja avaliku sektori esindajad, et arutada investeerimis- ja kaubandusvõimalusi, piirkondlike ja

  Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas määruse, millega tekib keskmise suurusega ja suurtel ettevõtjatel võimalus taotleda toetust toodete töötlemiseks või turustamiseks vajaliku seadme ostmiseks või ehitise ehitamiseks. Investeeringutoetust saavad taotleda kõik keskmise suurusega või suured ettevõtjad, kelle põhitegevusalaks on toiduainete või jookide tootmine. Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on toetuste pakkumine praeguses

    Euroopa Komisjon tegi täna ettepaneku anda Ukrainale 1 miljardi euro ulatuses makromajanduslikku finantsabi. See on esimene osa 9 miljardi euro suurusest erakorralise makromajandusliku finantsabi paketist, mille komisjon kuulutas välja oma selle aasta 18. mai teatises ja mille Euroopa Ülemkogu kiitis heaks 23.–24. juunil toimunud kohtumisel.   Tänane ettepanek

    Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas määruse, millega kehtestatakse põllumajandussektorile erakorralise toetuse tingimused.   „Erakorraline toetus on tootjatele praegusel keerulisel ajal väga vajalik. Seoses Venemaa Föderatsiooni sõjalise sissetungiga Ukrainasse on põllumajandussaaduste hinnad tõusnud oluliselt aeglasemalt kui sisendite hinnad – toodangu müügist saadud tulu ei kata ilma toetusteta enam tootmiseks vajalikke

Maaeluminister esitas kooskõlastamisele määruse eelnõu, millega kehtestatakse põllumajandussektorile seoses tõusnud sisendihindade ja kehtestatud kaubanduspiirangutega ettenähtud erakorralise toetuse tingimused. Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on erakorraline toetus vajalik eelkõige mõjude tõttu, mis on tekkinud seoses Venemaa Föderatsiooni sõjalise sissetungiga Ukrainasse. „See mõjutab nii toidutootmist kui ka tarneahelaid, sealhulgas Eesti põllumajandustootjaid. Arvestades Ukraina

Rohkem, kui kolme kuuga on Põllumajandus- ja Toiduametit teavitatud 1656 sõjapõgenikega kaasas olnud lemmikloomast. Kõik loomad pole Eestisse jäänud, vaid liikunud edasi teistesse riikidesse.   Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Olev Kalda sõnul on teavituste arv võrreldes aprilliga langenud. „Võib öelda, et keskmiselt tuleb seitse teavitust