• Liikmesriigid peavad tagama töötajatele piisava miinimumpalga, võttes arvesse riiklikke palgakujundustavasid, üldist palgataset ja elukallidust. • Riikides, kus kollektiivläbirääkimistega on hõlmatud alla 80% töötajatest, tuleb läbirääkimiste süsteemi tugevdada. • Töötajatel, nende esindajatel ja ametiühinguliikmetel on eeskirjade rikkumise korral õigus õiguskaitsele. Liikmesriigid peavad tagama, et miinimumpalgaga on võimalik inimväärselt ära elada

  Välisminister Urmas Reinsalu võtab 19.–24. septembril osa ÜRO Peaassamblee 77. istungjärgu avanädalast New Yorgis, osaledes kümnetel kahepoolsetel kohtumistel ja mitmel Ukrainale keskenduval servaüritusel. Eesti delegatsiooni juhib president Alar Karis. Välisminister ütles, et Eesti toetus Ukrainale on vankumatu ja jätkame kõiki jõupingutusi, et aidata Ukrainal juba üle poole aasta kestnud sõda

Tallinnas Toompeal algas teisipäeval kell 9 riigikogu ees Eesti Haridustöötajate Liidu aktsioon, et juhtida tähelepanu õpetajate kehvale palgale ja sellest tulenevale õpetajate puudusele. „Eesti õpetajad on välja öelnud: kui palk oluliselt ei tõuse, tuleb streik. Aga enne veel on riigikogul võimalik otsustada õpetajate palgatõus. Selle julgustamiseks toimub Toompeal poliitikute õpetajaks

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega muutuks ajutiselt aasta lõpuni kehtiv haiguspäevade hüvitamine alates 2. haiguspäevast edaspidi püsivaks. Haiguspäevade varasem hüvitamine võimaldab inimestel juba esimeste haigussümptomite ilmnemisel töölt koju jääda, aidates säilitada nende sissetulekuid. „Haiguspäevade varasem hüvitamine aitab haigestunud inimesel kodus püsida, sõltumata sellest, millise haigusega on tegu. Ta ei pea

“Minu juurde on tulnud ka naisi, kes ütlevad: parem suren väärikalt ja juustega kui lähen keemiaravisse,” nentis Põhja-Eesti Regionaalhaigla vähihaigete nõustaja-tugiisik Merike Värik. Vähki haigestumine on viimase 50 aasta jooksul märgatavalt kasvanud. Eesti Vähiregistri andmetel registreeritakse meil igal aastal ligikaudu 8800 esmast vähijuhtu. Aastas sureb pahaloomulistesse kasvajatesse umbes 3800 inimest,

  Sotsiaalkomisjon otsustas saata Riigikogu täiskogu ette esimesele lugemisele töötuskindlustusseaduse muudatused, mille järgi hakkab töötuskindlustushüvitise maksmise periood lisaks staažile sõltuma ka tööturu olukorrast. Sotsiaalkomisjoni esimehe Helmen Küti sõnul teeb seaduse muutmine töötuskindlustussüsteemi paindlikumaks ning pakub tööta jäänud inimestele keerulises tööturuolukorras senisest suuremat kaitset. „Praegu sõltub see, kui pikalt inimene hüvitist

Eesti hoiab hetkel lausa kaht kõige negatiivsemas mõttes liidrikohta Euroopa Liidu riikide seas – meie tarbijahindade kasv on juba mitmendat kuud kiireim ja meie majanduse kasv oli teises kvartalis Euroopa Liidu viletsaim, aga ometi tulevad sõnumid Vabariigi Valitsuselt kas väga suure viitega, on täiesti vastandlikud või sellised, kus vastutus on

Kohtumisega soovib minister saada toidusektori esindajatelt hinnangut, mis on hetkel suurimad väljakutsed seoses energiakandjatega ja millistest täiendavatest meetmetest oleks praegu ettevõtjatele kõige rohkem abi. „Oleme tänase olukorra leevendamiseks vastu võtnud mitmeid olulisi otsuseid ja rakendanud erinevaid meetmeid – kevadine erakorraline toetuspakett põllumajandussektorile, investeeringutoetus toiduainetööstustele energiakandjate mitmekesistamiseks, bioressursside väärindamise investeeringutoetus, käendused

Maaklerfirma Copenhagen Merchants viljakauplemise juht Indrek Aigro prognoosib, et Eesti tänavusest põlluviljade (teravili, raps, kaunviljad) kogusaagist läheb ekspordiks üle miljoni tonni. Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas ütles ERR-ile, et taimekasvatuse jaoks oli suhteliselt soodus aasta ning viljade kogusaak võib ulatuda kauaoodatud kahe miljoni tonnini. Mullune teraviljasaak Eestis oli 1,28 miljonit

Majandusministeerium on asunud muutma seniseid teede projekteerimisnõudeid. Enam ei võeta projekteerimisel aluseks liiklussagedust, vaid teede funktsiooni ja piirkiirust, nii näiteks kavandatakse edaspidi kruusateed nii, et sealseks maksimumkiiruseks on 70 kilomeetrit tunnis. Praegu on kruusateed ehitatud nii, et seal võiks sõita kuni 90 kilomeetrit tunnis, kui just teeomanik pole kiirusepiirangut kehtestanud.