Maa-ameti läbi viidud 2022. aasta maa korralise hindamise tulemusel on Eesti maa väärtus 32,5 miljardit eurot, millest 71% moodustab ehitusmaa väärtus. Võrreldes eelmise, 2001. aasta maa korralise hindamisega on maa väärtus 8,3 korda tõusnud. 2022. aasta maa korralisel hindamisel said Eesti kõik 761 286 maatükki uue väärtuse ehk maa maksustamishinna. Hindamine
Loe edasi »Search Results for: Majandus
Üürihinnad kukuvad kivina!
Kütteperiood on üürnikud ära hirmutanudKallim üürikinnisvara muutub aina odavamaksPisike ja odav läheb kergemini kaubaks Üürikorterite arv Tallinnas on hüppeliselt kasvanud, selle taga näevad eksperdid eelkõige kahte suuremat tegurit. Kes praegu üürikorterit otsib, saab küsida tunduvalt väiksemat üüri kui kevadel ning juba tehtud tehingute hind võib langeda. Loe edasi SIIT Allikas:
Loe edasi »NÄDALAHOROSKOOP 31.10-7.11.2022
Jäär Kuu lõpp ja nädala algus tähendavad Jäära jaoks seda, et ta vaatab üle oma rahalised seisud ja muud praktilised võimalused. Seis pole katastroofiline, kuid päris rahul Jäär sellega ka pole. Nüüd on võimalik, et Jäär asub otsima uusi võimalusi raha teenimiseks. Kes ampsab juurde uute töömaade võimalusi, kes keskendub
Loe edasi »Venemaa peatas osaluse vilja väljaveo kokkuleppes Ukrainast
Venemaa teatas täna laupäeval, 29. oktoobril, et peatas osaluse ÜRO poolt vahendatud vilja väljaveo kokkuleppes Ukrainast. Otsus tehti pärast tänast Ukraina-poolset massiivselt droonirünnakut Krimmile. Vene kaitseministeerium teatas, et Ukraina ründas laupäeva varahommikul Musta mere laevastikku Sevastoopoli lähedal annekteeritud Krimmi poolsaarel 16 drooniga ning et Briti mereväe „spetsialistid” aitasid „terrorirünnakut” koordineerida,
Loe edasi »Balti Assamblee teeb kokkuvõtteid Läti eesistumisest
Balti Assamblee (BA) Eesti delegatsioon osaleb täna assamblee 41. istungjärgul ja 28. Balti Nõukogul Riias, kus antakse ülevaated Läti eesistumise ajal tehtust ja võetakse vastu istungjärgu resolutsioon. Istungjärgu lõpus annab Läti BA juhtimise üle Eestile ning valitakse assamblee uus president. BA Eesti delegatsiooni aseesimees Sven Sester sõnas, et Balti riigid
Loe edasi »Jürgen Ligi: Eesti poliitika suur vastandumine
On üks selline Euroopa Parlamendi fraktsioon, mille liikmeid ei lasta kogus valitavatele kohtadele ega koostama raporteid ning kelle eelnõud ei jõua reeglina kuhugi. Põhjus on nende vastandumine samale ELile, kellelt nad võtavad oma palka, inimõiguste mittetunnistamine ja Kremli-meelsus, sealhulgs Ukraina abistamise mittetoetamine või okupatsiooni tunnustamine. Nad teenivad tahes või otse
Loe edasi »Soome: Brüssel ei tule ütlema, mida me tohime
Samal ajal, kui Eestis nurisevad ettevõtted selle üle, et valitsus võttis Euroopast vastu eesmärgi siduda 2030. aastaks 2,5 miljonit tonni süsinikku, on teistes riikides vastuseis nii suureks läinud, et tahetakse Brüsselile vastu hakata. Helsinki Times kirjutab, et Soome valitsus ei pruugi Euroopa Liidu kliimaeesmärki heaks kiita. Tüli tekitab eelkõige metsakasutus. Eelmisel reedel hääletas
Loe edasi »TASE! Elisa: Eesti inimesed ei vajagi kiiremat internetti
Telekommunikatsiooniettevõtte Elisa teatel ei ole interneti koduühenduse aeglus Eestis suur murekoht, sest kliendid on teenusega rahul ja saavad oma toimingud tehtud ka praeguste kiiruste juures. Miks on Elisa hinnangul Eesti speed-testi püsiühenduste edetabelis alles 64. kohal? Internet kui Eestis riiklikult defineeritud elutähtis teenus on ammu liikunud pelgalt tehnilise katsetamise faasist ühiskonna jaoks kriitilise
Loe edasi »Putin: Olge valmis, maailma ootab ees kõige ohtlikum aeg.
Maailma ootab ees kõige ohtlikum aeg alates teisest ilmasõjast, ütles Venemaa president Vladimir Putin täna neljapäeval, 27. oktoobril, esinedes välispoliitilise sõnavõtuga Moskvas toimunud Valdai Discussion Club’is. President alustas oma ettekannet tõdemusega, et olukord Ukrainas on kasvanud süstemaatiliseks kriisiks, millel on suured majanduslikud mõjud. „Oleme praegu Ukraina sõja tunnistajaksja olukord Taiwanis
Loe edasi »Euroopa Keskpank tõstis taas intressimäärasid
Euroopa Keskpanga (ECB) nõukogu tõstis kolme baasintressimäära taas 75 baaspunkti ehk 0,75 protsendipunkti võrra. Keskpank põhjendab intressimäärade tõstmist jätkuva vajadusega langetada euroala inflatsiooni kahe protsendi tasemele. Tuleviku vaates teata ECB, et edasised intressitõusud otsutab Euroopa Keskpanga nõukogu lähtuvalt inflatsiooni ja majanduse käekäigust. Panga teatel on praegu inflatsiooni tase liialt kõrge
Loe edasi »